Riigikogu jagu ettevõtjaid

Uues riigikogus on aga ettevõtjaid tõenäoliselt suhteliselt vähe, sest valdav osa nendest ei asu valimisnimekirjade eesotsas. Sellest hoolimata võtavad ettevõtjad kandideerimist tõsiselt ning hellitavad lootust valituks saada.

Riigikokku kandideerib kokku 789 inimest, kellest on osalust äriühingu(te)s vähemalt 110-l. "Veel parem oleks, kui saja ettevõtja asemel kandideeriks 200," leiab kalendrikirjastuse OÜ Sulemees kaasomanik, Eesti Iseseisvuspartei liige Rein Pihlar. "Olla ettevõtja on loomulik elu osa. Me peame vabanema mõttest, et enamik inimesi peaks töötama kas riigipalgalisena või palgatöölisena."

Äripäev vestles kolmeteistkümne ettevõtjast kandideerijaga ning enamik neist kinnitas, et võtab asja tõsiselt. "Pole mõtet tulla nalja tegema ja lihtsalt nimekirjas olla," ütleb Rakveres töörõivaid, telke jm õmbleva ASi Multi Marger omanik, IRLi liige Rainer Miltop.

Rohkem tähelepanu FIEdele. Riigikokku valituna võtaks Miltop südameasjaks ettevõtluse arendamise. "Eestis peaks olema ka lihttöötaja kõrgema haridusega, et kasutada tipptehnoloogiat, sest me ei ole võimelised konkureerima ei Hiina ega teiste suurte tootmisriikidega. Me oleme väikesed nišitegijad ja peame tegema kõike hästi," räägib Miltop. Teiseks märksõnaks nimetab ta FIE ehk füüsilisest isikust ettevõtja. "Kui registreerida ennast FIEks, siis pärast seda oled seaduse järgi justkui potentsiaalne kurjategija. Riik ei usalda FIEt, aga FIEdele tuleks anda sama staatus, nagu teistel ettevõtetel on."

Ka reformierakondlastest ettevõtjad Valter Malm, Igor Sumarok ja Andrei Korobeinik kinnitavad, et võtavad kandideerimist tõsiselt. "Paljud usuvad, et Eesti on tugev IT-riik, aga tegelikult oleme juba kümme aastat edetabelites kukkunud. Ma loodan, et mul õnnestub Eesti positsiooni taas paremaks muuta," räägib IT-ärimees Korobeinik.

Valga leivatööstuse taaskäivitaja Valter Malmi sõnul on oluline ringkonnas maksimaalselt hästi esineda. "See, et ma olen ringkonna nimekirjas kuues, ei tähenda midagi, sest kohad jagatakse pärast vastavalt häälte arvule ringi," räägib Malm. Tema kinnitusel on tal hariduse valdkonnas ideid, mida ta Toompeale jõudnuna asuks ellu viima.

Südameasjaks maaelu. Keskerakonnast välja visatud, nüüd roheliste liikmena parlamenti pürgiv pensionär Eino-Jüri Laarmann hakkaks riigikogus edendama maaelu küsimusi. "Maa tuleb uuesti käibesse võtta - me ei saa lubada, et pooled põllud on võssa kasvanud," seletab Laarmann. "Maa on Eestis ju tegelikult ainus tootmisvahend, palju meil seda põlevkivikest on!" Pärnu volikogus kolmandat koosseisu osaleva Laarmanni sõnul visati ta keskparteist välja, sest ta hakkas vastu munitsipaalpolitsei moodustamisele.

Laarmann on veendunud, et kui ta Toompeale valitakse, siis nende pereäriga, transpordifirmaga Laarmann & Ko ei juhtu midagi. "Firma juhi õigustes ehk firma A ja O on minu poeg," lausub ta.

Vene Erakonna liige, tuletõrjevahu moodustajaid ja sorbente tootva ASi Poolsaar omanik Nikolai Maspanov põhjendab taas riigikokku kandideerimist sellega, et kuna vahepeal tuli tal käia kohtuteed, näiteks seoses kahtlustusega piirituseäris, polnud tal sel ajal sobilik poliitikaga tegeleda.

Maspanovi kinnitusel hakkaks ta riigikogus tõstatama vene kogukonna probleeme. "Eesti maine on maailmas hea, aga see on saavutatud kellegi arvel ja see on meie ühiskonda lõhestanud," räägib ta. "Näiteks on meil väga palju töötuid ja samuti on vene kogukonna olukord halb. Praegust rada pidi enam minna ei saa, tuleb midagi ette võtta, sest muidu maksab see kunagi väga valusalt kätte."

Maksuvõlglaste sekka sattunud, riigikogusse kandideerivad ettevõtjad tunnistavad võlgasid ja lubavad selle pleki oma kuuereväärilt kiiresti maha pesta. "Meie võlg on ajatatud ja kuigi maksetähtajaks on määratud 28. veebruar, maksame võla ära selle nädala lõpus," lubab piimatootja Salme Põllumajanduse OÜ suuromanik, riigikokku üksikkandidaadina pürgiv Raimond Ellik kolmapäeval. "Saame reedel kätte toetussummad ja esmapäeval ei ole meil enam üleval ühtegi senti."

Salme Põllumajanduse põhivõlg on 8994,73 eurot ja arvestuslik intress 377,29 eurot. "Käibemaksuvõlg tuli investeeringute tegemise tõttu ja me ei suutnud seda maksta, sest piima hind langes," põhjendab Ellik võla tekkimist.

Võlg kui ettevõtluse normaalne osa. OÜ Lõunapiim suuromaniku, IRLi kuuluva Meelis Mõttuse sõnul on võlg ettevõtte tegevuse sisse kodeeritud. "Lõunapiim on sada protsenti maheettevõte ja selle eest, et me eelmisel aastal säästsime loodust ega kasutanud mineraale ja mürke, saame järgmisel nädalal 2,5 miljonit krooni," räägib Mõttus kolmapäeval. "Nagu aga toetusraha arvele laekub, õiendame kohe võla ära," lubab Mõttus ja lisab, et ta on niimoodi aastaid tegutsenud ja maksuametiga saanud sõbralikult läbi selles mõttes, et nende võlg on ajatatud.

Võlnik, aga ikkagi korralik maksumaksja. Lõunapiim on riigile võlgu 71 916,75 eurot, millele lisandub 975,50 eurot intressi. Lisaks on Mõttus võlgu 18 101,69 eurot ka kui FIE ehk Metsavenna talu peremehena. "See võlg on seotud ühe vana kohtuasjaga ja ka tolle võla maksan ma järgmisel nädalal ära," lubab Mõttus.

Tema kinnitusel on Lõunapiim olnud küll krooniline maksuvõlglane, aga samas olnud ka kõige suurem maksumaksja piirkonnas. "Me maksame aastas üle 3 miljoni krooni makse," täpsustab Mõttus ja soovitab koostada pingerea, mis näitaks suhtarvu ehk kes kui palju toetust saab ja kui palju reaalselt makse maksab. "See näitaks, kui efektiivselt riigi raha kasutatakse," selgitab Mõttus.

Ka OÜ Leivavedu kaasomanik, Reformierakonna liige Valter Malm lubab 5220,86 euro suuruse ajatatud võla ja 58,31 euro suuruse intressi ära õiendada mõne päeva jooksul. "Meiega ei ole seda probleemi, et me ei maksa võlga või et meil ei ole millestki maksta," kinnitab Malm. "Kuna me Valgas põhiliselt tegeleme leivatööstuse taaselustamisega, siis on siin oma kasvuraskused."

Valga turgu hallanud, Malmi osalusega OÜ MRP Ärigrupp kuulutati eelmise aasta 15. septembril pankrotistunuks. "Pankrotiotsus on edasi kaevatud ja seepärast ma rohkem kommenteerida ei saa," lausus Malm. "Lisan vaid nii palju, et tegu ei ole sugugi klassikalise pankrotiga."

Pankrotikogemus ja maksuvõlad on ka Reformierakonna liikmel, OÜ Techlevel omanikul Andres Mõisal. Jüri Mõisa venna Andrese firma, metallitöid teinud OÜ Silvento pankrotistus 2009. aasta 21. septembril. "Pank võttis maja ära, aga mul jäid ikka võlad üles," meenutab Andres Mõis. "Mis puudutab Techlevelit, mille ma naabripoisilt mullu sügisel ära ostsin, siis selle firma võlad on praeguseks oluliselt vähenenud." Praegu on Techleveli põhivõlg 889,90 eurot.

Kui Andres Mõis valitaks riigikokku, tahaks ta võidelda väikeettevõtjate õiguste eest. "Pangad teevad väikeettevõtjatele liiga ja seda tuleks ohjeldada," põhjendab ta.

Poliitikasse ajab lonkav maksusüsteem. OÜ Kapa Puit suuromaniku, Keskerakonna liikme Arno Kirsimäe sõnul on nende firma maksuvõla tekkimises süüdi kahe jalaga lonkav riigi maksusüsteem. "Kui riik on soodustanud sellist ettevõtluskeskkonda, kus saab vastutustundetult ajada äri ja tekitada käibemaksupettusi, siis on ju riik süüdi," räägib Kirsimäe. "Meie võlg tekkis seetõttu, et ostsime kaupa petturite käest. Nüüd on leitud, et saamata jäänud maksud tuleb sisse nõuda Kapa Puidult. Kuna riigil on raha vähe, siis püütakse vahendeid valimata võtta raha sealt, kust see on võimalik. Ehk raha saab võtta tegutsevalt ettevõttelt."

Kui ma neli aastat tagasi läksin valimisjaoskonda ja avasin riigikogu kandidaatide nimekirja, siis selgus, et mul ei ole mitte kellegi poolt hääletada. Suurparteid ei väljenda enam minu vaateid, suured parteid on ignoreerinud juba varsti viisteist aastat rahva ootusi ja tahet. Nüüd on mul võimalus valida kas või iseennast.

Kui ma osutun valituks, on minu põhiline eesmärk võtta võim parteide tagatubadelt ja anda võim tagasi valijale. Esmajärjekorras tuleks muuta riigikogu valimisseadust.

Mulle teeb muret ka meie suur maksukoormus. Ehkki meil on parempoolne valitsus, on viimastel aastatel maksukoormus Eestis järsult kasvanud. Nii kaua, kuni tööjõumakse ei alandata, säilib Eestis ülikõrge tööpuudus.

Ehkki paljud valijad arvavad, et riigikokku kandideeritakse raha pärast, siis mina seepärast küll ei kandideeri - ettevõtjana teenin ma palju rohkem. Ometi võtan ma kandideerimist tõsiselt. Mind teeb murelikuks maaelu hääbumine. Olen maaettevõtja, annan praegu tööd 62 inimesele.

Õhuke riik tuleb paksemaks kasvatada. See tähendab - seda on imelik kuulda ettevõtja käest -, et ettevõtte tulumaks tuleb taastada ja kiiremas korras. Teadupärast viiakse praegu Eestist välja viis miljardit krooni maksuvaba raha ja seetõttu on riigi tulude pool vähenenud. Tulubaasi tuleb suurendada.

Indrek TiidoKlaasiteeninduse ASi suuromanik, kandideerib parteituna sotside nimekirjas

Kandideerin riigikokku, sest tunnen, et tänu oma vanusele ja elukogemusele saan ilmselt ühiskonnale kasulik olla. Sotside platvorm on mulle vastuvõetav. Olen parteitu, sest ma pole senini otsust langetanud liituda erakonnaga. Praegu pole minu jaoks parteilisuse funktsioon primaarne, aga kui ma osutuksin riigikokku valituks, siis ilmselt oleks eetiline liituda.

Samas peaks ma olema suhteliselt naiivne, kui ma eeldaks oma kandidatuuri seades, et ma osutuksin riigikokku valituks.

Töötame oma ettevõttega iseseisvalt ja parteilisus pole absoluutselt seganud. Ei tea küll, et ma oleks kuskilt mingit erilist tuge ja soosingut taotlenud või saanud.

Segab nii palju, et paned oma aega selle (poliitikaga tegelemise - toim) alla.

Meid see ei puuduta, sest meie äri on juba nii palju aega tagasi püsti pandud.

Neil, kes kuuluvad erakonda ja kui see erakond kuulub ka koalitsiooni, on suuremad šansid midagi korda saata. Neil, kes on opositsioonis, on raksem oma asju ellu viia. Mina ei taha mingisse erakonda kuuluda, püüan ikka ise hakkama saada. Ma kandideerin üksikuna, et mitte olla parteiladviku ettur või nupulevajutaja.

Eraldaksin need kaks asja - parteilisus ja äri - teineteisest nii kaugele kui võimalik.

Ma arvan, et rohkem kahjuks. Ma pole kunagi salanud, et olen Reformierakonna liige ja toetan erakonna seisukohti.

Ida-Virumaal on sellise taustaga inimesel päris raske tegutseda.

Nii ja naa. Kindlasti on võimalus sõlmida tutvusi, teisalt võib see olla ka negatiivne.

Näiteks kui midagi parteilisusega seotut tiritakse avalikkuse ette.

Minule ei ole see ei kasuks ega kahjuks tulnud. Minu äritegevus on toimunud täiesti sõltumatult ja ma ei ole ka kunagi kusagil, kas või näiteks kohaliku volikogu tasandil, rõhutanud, et selle tõttu peaksid mulle mingid privileegid või leevendused tulema.

Kui ma olin poliitikas, siis see kindlasti segas. Näiteks olid meie toodangule, tuletõrjevahu moodustajatele, Leedust väga head tellimused, aga ühel momendil tuli Leedust mitteametlik teade, et nad rohkem ei saa meilt osta. Sest mängima hakkas poliitika.

Mul on ärile kasuks tulnud see, et kui ma olen ise volikogus, ei saa minu tegevust enam ebaseaduslike võtetega pidurdada. Kohalik vallavolikogu võttis mult sisuliselt ühe maatüki ära ja mul kulus kohtus kaks ja pool aastat tõestamaks, et minuga käituti ebaseaduslikult. Kui volikogu oleks ka järgmine kord olnud selline, siis ma oleks pidanud oma ettevõtluse sellest piirkonnast lihtsalt ära kolima. Seepärast kandideerisin ja ma sain ligi neljandiku häältest.