Eesti toodab piisavalt elektrit vähemalt 2020. aastani

Eesti põhimureks on praegu see, et siinne elektri tootmisportfell on ühekülgne ja vananenud, selgitas Veskimägi igaaastast Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannet tutvustades.

Tema sõnul kasvab elektri tarbimine oluliselt kiiremini kui energiatarbimine üldiselt. Aastast 2000, kui majandus oli peale Eesti taasiseseisvumist juba kohanenud, hakkas elektritarbimine järjest kasvama.

1 protsendipunkt elektritarbimise kasvu on korrelatsioonis 2 protsendipunkti majanduskasvuga. Suurenenud on nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete elektritarbimine, rääkis Veskimägi.

Eesti elektritarbimise kasvuks prognoosib Elering keskmiselt 2,2% aastas, millega elektritarbimise tõenäoline tase aastaks 2025 on 10,6 TWh.

"Kuni aastani 2016 on Balti regioonis tootmisvõimsusi piisavalt," ütles Veskimägi regiooni olukorda valgustades. "Läti ja Leedu on sügavas defitsiidis, aga see ei tähenda, et neil pole tootmisvõimsusi. Nad ei pane neid lihtsalt tööle."

Elering pole oma varustuskindluse analüüsis arvestanud Saksamaa tuumajaamade sulgemisest tulenevaid mõjureid, mis jõuavad Veskimägi kinnitusel Eestisse Skandinaavia kaudu.

Võrreldes möödunud aastaga on aga kõige olulisem muudatus see, et hakkasid kehtima uued direktiivid, mis muutusid ja suurendasid hüppeliselt Eesti tootmisvõimsuse portfelli. Lisaks alaliselt töötavatele, kahele uuele, väävlipüüdjatega varustatavatele tootmisplokkidele, Eleringi ehitatavale avariielektrijaamale ning teistele lisanduvatele võimsustele tohib elektrienergia tootmiseks kasutada siiski edasi ka neid plokke, mis varasemate ELi nõuete kohaselt tulnuks sulgeda.