MKM: uute elektrijaamadega ei saa pikalt venitada 

Vaatamata Eleringi juhi Taavi Veskimägi kinnitusele, nagu poleks vaja 2020. aastani Eesti varustatuse pärast elektrienergiaga muretseda, tuleks uusi elektrijaamu siiski varsti ehitama hakata, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eesti energiapoliitikas on energeetiline varustuskindlus ja julgeolek võtmekohal. Kuna taastuvenergia ei suuda ka tulevikus katta kogu Eesti elektrienergia vajadust, on tähtis tagada mitmekesine tootmisportfell, milles on oma kindel koht ka põlevkivielektril, vahendas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Keskkonnanõudeid õgvendanud IED-d (industrial emissions directive) ehk tööstusheitmete direktiivi muudeti senisest leebemaks eelkõige suurte tööstusriikide survel, kuna CO2 emissiooni vähendamine varem paika pandud ajaraamis polnud majanduslikult võimalik, täpsustas ministeerium.

Praegu pole aga sugugi 100% kindel, et vanu energiaplokke saab piiratud mahus kasutada ka pärast 2016. aastat. Kui siis vanu jaamu ka kinni panna ei tule, annab see uute tootmisvõimsuste ehituseks vaid lisaaega, ent mitte lõputult, lisas Ruuda. Uusi jaamu on varustuskindluse tagamiseks vaja ikkagi ehitama hakata enne, kui vanad tehnilistel põhjustel rivist välja langevad.

Elektri importi kolmandatest riikidest suhtub ministeerium samamoodi kui enne Saksamaa tuumajaamade otsust ehk et kes tahab osaleda ELi siseturul, peab mängima ELi reeglite järgi, ütles Ruuda. Eesti poliitikute mureks on, et kolmandate riikide elektritootjad ei pea osalema CO2 kauplemissüsteemis ega järgima samu keskkonna- ja ohutusnõudeid, kui ELi ettevõtted ning saavad elektrienergiat toota ning müüa oluliselt odavamalt.