IRL võlakriisist: avalikkust ei ole piisavalt informeeritud

Äripäev küsis kõigilt riigikogus esindatud erakondadelt võlakriisi kohta mõned küsimused. Allpool järgnevad IRL-i fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare vastused.

Kas arvate, et teemat on avalikkusele piisavalt selgitatud? Miks?

Kindlasti ei ole avalikkust antud küsimuses piisavalt informeeritud. Üheks põhjuseks võib olla teema keerukus ja nagu senine ajakirjanduslik käsitlus näitab, on seni püütud EL-i võlakriisi käsitleda  must–valgena - laename raha välja ja ning ostame võlakirju. Paraku on EL-i abiprogrammid palju komplitseeritumad, keerukamad ning vajavad põhjalikku, pikemat selgitamist.Teiseks, värske eurotsooni riigina puudub meil veel piisav kogemus ja pädevus. Olukord on uudne ka poliitikute jaoks. Eestist, kui abiprogramme vajavast riigist on saanud ootamatult finantsiliselt tugev, teisi toetav riik.

Miks ei olnud Euroopa võlakriis Eestis riigikogu valimiste teemaks?Muidugi on kurb, et Euroopa võlakriisi teema ei kerkinud valimistel üles. Samas oleks väga lihtne olnud antud teemat rakendada valimisvankri ette häältepüüdmisena ja sellisel juhul oleks täna väga raske konstruktiivseid otsuseid teha. Soome on siin kahjuks kohe näiteks tuua ja sellist poliitilist ebastabiilsust kui naabritel oleks Eestil kõige vähem tarvis.Parem on liikuda vankriga aeglases tempos ent õiges suunas, kui kihutada kolinal kraavi.

Kuidas kavatsete vastavates küsimustes hääletada nende jõudmisel riigikokku? Miks? Kas olete arutanud ka võimalust hääletada vastupidi? Mis on olnud argumendid selle poolt ja vastu?

IRL-i fraktsioon ei ole arutanud kuidas hääletada. Arutatud on euroala ja Euroopa Liidu stabiilsusmehhanisme üldiselt ning Kreeka, Portugali ja Iirimaa programme eraldi. EL-i asutamislepinguga on sätestatud põhimõte, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. Antud põhimõtte stabiilsuse tagamiseks on ellu kutsutud laenumehhanismid (EFSF, EFSM, ESM). On kehtestatud rida põhimõtteid, millele eelnimetatud programmid tuginevad. Kõik need põhimõtted peab heaks kiitma EL ja IMF.Tuleb mõista, et Euroopa Liitu on sisse programmeeritud solidaarsuse põhimõte. Eesti on saanud ja saab jätkuvalt struktuurivahendite näol olulist toetust oma arenguks. Samas peame olema valmis ka vastu andma ja need summad ei ole võrreldavad.IRL-i fraktsioonis arutame antud teemat jooksvalt ja vastavalt informatsioonile. Kui laekub täiendavaid  uudiseid Kreeka, Portugali ja Iirimaa meetmete õnnestumise või ebaõnnestumise kohta kujundame vastavalt sellele ka fraktsiooni seisukoha.

Kas usute, et Kreeka tuleb kriisist välja? Miks?Ekspertide hinnangul on Kreekal võimalused kriisist välja tulla olemas. Kuid see eeldab kiireid, konstruktiivseid ja samas poliitiliselt väga ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks erastamisprogrammi rakendamist, valitsuse struktuurseid reforme riigiasutustes, tervishoius, kulukontrolli saavutamist omavalitsustes jne. Kõik need variandid on juba 20. juunil ECOFIN-is arutlusel. Kas Kreeka oma võimalused ära kasutab näitab juba lähitulevik. Eesti huvides on, et Kreeka päästeplaan õnnestuks.