IRL võlakriisist: avalikkust ei ole piisavalt informeeritud

Kuidas kavatsete vastavates küsimustes hääletada nende jõudmisel riigikokku? Miks? Kas olete arutanud ka võimalust hääletada vastupidi? Mis on olnud argumendid selle poolt ja vastu?

IRL-i fraktsioon ei ole arutanud kuidas hääletada. Arutatud on euroala ja Euroopa Liidu stabiilsusmehhanisme üldiselt ning Kreeka, Portugali ja Iirimaa programme eraldi. EL-i asutamislepinguga on sätestatud põhimõte, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. Antud põhimõtte stabiilsuse tagamiseks on ellu kutsutud laenumehhanismid (EFSF, EFSM, ESM). On kehtestatud rida põhimõtteid, millele eelnimetatud programmid tuginevad. Kõik need põhimõtted peab heaks kiitma EL ja IMF.Tuleb mõista, et Euroopa Liitu on sisse programmeeritud solidaarsuse põhimõte. Eesti on saanud ja saab jätkuvalt struktuurivahendite näol olulist toetust oma arenguks. Samas peame olema valmis ka vastu andma ja need summad ei ole võrreldavad.IRL-i fraktsioonis arutame antud teemat jooksvalt ja vastavalt informatsioonile. Kui laekub täiendavaid  uudiseid Kreeka, Portugali ja Iirimaa meetmete õnnestumise või ebaõnnestumise kohta kujundame vastavalt sellele ka fraktsiooni seisukoha.

Kas usute, et Kreeka tuleb kriisist välja? Miks?Ekspertide hinnangul on Kreekal võimalused kriisist välja tulla olemas. Kuid see eeldab kiireid, konstruktiivseid ja samas poliitiliselt väga ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks erastamisprogrammi rakendamist, valitsuse struktuurseid reforme riigiasutustes, tervishoius, kulukontrolli saavutamist omavalitsustes jne. Kõik need variandid on juba 20. juunil ECOFIN-is arutlusel. Kas Kreeka oma võimalused ära kasutab näitab juba lähitulevik. Eesti huvides on, et Kreeka päästeplaan õnnestuks.