Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksualandustest ei piisa
Sarnased soovitused on tehtud alati teatud üldistuste baasilt, kuid ei pruugi olla sellisena üks ühele rakendatavad. Iga soovituse puhul peab alati otsustama siiski ka liikmesriik ise, milliseid soovitusi ja kuidas rakendada ning millised on just neile kõige sobivamad.
Eesti on valinud maksupoliitikas ühetaolise maksustamise, mis oma struktuurilt on oluliselt lihtsam, läbipaistvam ja kergemini ning odavamini administreeritav kui enamik teisi lahendusi Euroopas.
Teema on aktuaalne. Maksukoormuse alandamine, eriti tööjõumaksude osas tervikuna, on kindlasti teema, mis on pikemat aega olnud aruteluks ja selles plaanis on üldine suund ka soovitustes õige. Küll aga tuleks rääkida ikkagi tööjõumaksudest tervikuna, sest pikemaajaliselt ei oleks kindlasti madalapalgaliste töötajate makskoormuse vähendamine jätkusuutlik ega aitaks Eesti majandust edasi.
Maksukoormuse alandamise ettepanekud peavad ilmselgelt olema alati ka läbimõeldud ning tuginema põhjalikule analüüsile.
Ka komisjon on oma soovitustes öelnud, et võimalike muudatuste mõju eelarvele peaks olema neutraalne. Selles võtmes tuleks pigem kaaluda siiski neid muudatusi, mis oma laiemalt mõjult aitavad kaasa nii majanduskasvule tervikuna kui ka aitavad suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumist.
Alustada tuleb haridusest. Kui vaadata Komisjoni soovitusi teistele riikidele, siis paljudel juhtudel on pööratud tähelepanu nii noorte kui ka pikaajaliste töötute probleemile, tööturupoliitikate parendamisele ning hariduspoliitikale.
Pigem tuleks ka madalapalgaliste töötuse vähendamiseks just nendest teemadest alustada, mitte aga ilmtingimata maksupoliitikast. Tuleks pigem toetada neid algatusi, mis aitavad rohkem tootlikkust tõsta ning teenida, mitte aga neid, mis motivatsioonile üldjuhul pärssivalt mõjuvad ega pane otsima võimalusi rohkem teenida.
Soovitustes oli toodud välja ka vajadus viia haridustulemused paremini kooskõlla tööturu vajadustega, mis on kindlasti üks olulisemaid soovitusi lisaks eelarvestabiilsusele ja energiatõhususe küsimustele.