Eksperdid suunavad USAd Eesti ID-kaarti üle võtma

Eesti hakkas kohustuslikku ID-kaarti juurutama 2002. aastal samaaegselt nii riigiasutustes kui erasektoris. Osad linnad kasutavad ID-kaarte ühistranspordi piletisüsteemis. Eesti kodanikud saavad alates 2005. aastast ID-kaardi abil internetis ka riigikogulasi ning kohalikke omavalitsusi valida. Eesti president Toomas Hendrik Ilvese hinnangul toimub 98% pangaülekandeid internetis.

See kõik muutub võimalikuks lisatehnoloogia, kaardilugeja, abil. Kaardilugeja maksab raha ja seda võib olla tülikas installeerida, lisas portaal. Kui see aga juba tehtud on, pole muud, kui pista kaart arvutisse, sisesta PIN või salasõna ning kõik identifitseerimist nõudvad internetilahendused ongi kasutusel.

Üheks põhjuseks, miks Belgias e-IDde kasutuselevõtt venib, on ID-lugejate vähesus ning tarkvara installeerimise keerukus. Eesti müüs esimesi kaardilugejate stardikomplekte 20 euroga ja nõudis valitsuse arvuteil kaardilugejaid.

Nii nagu USAs on kohustuslik autojuhiluba, on Eestis seda ID-kaart. Erinevus seisneb turvalises kommunikatsioonikanalis. Autojuhiluba on palju lihtsam võltsida kui ligipääsutunnuseid korralikult turvatud serveris.

Eesti valitsus pole ID-kaardi kasutusele erasektoris mingeid piiranguid seadnud ja autoriseerimismehhanism on kättesaadav kõigile tarkvaraarendajaile. ID on kasutatav ka mobiiltelefonis, Mobiil-ID kujutab endast väiksemat sorti kaarti, mis mahub nutitelefoni.

Ameerika ekspertide arvates aitas Eestil ID-kaardi kohustuslikuks muuta ja kiiresti kasutusele võtta riigi väiksus ning rahvuslik ühtsus. Suures ja eripalgelises riigis on tehnoloogilisi uuendusi tugeva ja massilise vastuseisu tõttu tunduvalt keerukam juurutada.