Eksperdid suunavad USAd Eesti ID-kaarti üle võtma

USAs on rahvusliku ID-kaardi kehtestamisele palju vastaseid, ometigi kaitsevad e-dokumendid mõnda laadi isiklikku infot paremini kui salasõnad ja PIN-koodid, mida inimesed veebis rahaülekanded tehes kasutavad.

"2011. aastaks omas üle 90% Eesti elanikkonnast e-ID-d... Kõrvutades USAd, 2011. aastal ei ole riigil oma rahvuslikku e-ID-süsteemi. Suurem osa eraisikuid kasutab endiselt online-teenustele ligipääsuks kehvasti kaitstud kasutajanimesid ja salasõnasid," tutvustas kasumit mittetaotlev Informatsioonitehnoloogia ja Innovatsioonifond möödunud teisipäeval oma uuringutulemusi.

Suurem osa ameeriklasi ei saa senini millegagi tõestada, et veebis on just nemad, mitte keegi teine. Sel kevadel nõustus USA valitsus arendama vabatahtlikke elektroonilisi ID-sid, millega on tulevikus võimalik spetsiaalse veebilehe vahendusel erinevaid online-teenuseid kasutada.

Eesti hakkas kohustuslikku ID-kaarti juurutama 2002. aastal samaaegselt nii riigiasutustes kui erasektoris. Osad linnad kasutavad ID-kaarte ühistranspordi piletisüsteemis. Eesti kodanikud saavad alates 2005. aastast ID-kaardi abil internetis ka riigikogulasi ning kohalikke omavalitsusi valida. Eesti president Toomas Hendrik Ilvese hinnangul toimub 98% pangaülekandeid internetis.

See kõik muutub võimalikuks lisatehnoloogia, kaardilugeja, abil. Kaardilugeja maksab raha ja seda võib olla tülikas installeerida, lisas portaal. Kui see aga juba tehtud on, pole muud, kui pista kaart arvutisse, sisesta PIN või salasõna ning kõik identifitseerimist nõudvad internetilahendused ongi kasutusel.

Üheks põhjuseks, miks Belgias e-IDde kasutuselevõtt venib, on ID-lugejate vähesus ning tarkvara installeerimise keerukus. Eesti müüs esimesi kaardilugejate stardikomplekte 20 euroga ja nõudis valitsuse arvuteil kaardilugejaid.

Nii nagu USAs on kohustuslik autojuhiluba, on Eestis seda ID-kaart. Erinevus seisneb turvalises kommunikatsioonikanalis. Autojuhiluba on palju lihtsam võltsida kui ligipääsutunnuseid korralikult turvatud serveris.

Eesti valitsus pole ID-kaardi kasutusele erasektoris mingeid piiranguid seadnud ja autoriseerimismehhanism on kättesaadav kõigile tarkvaraarendajaile. ID on kasutatav ka mobiiltelefonis, Mobiil-ID kujutab endast väiksemat sorti kaarti, mis mahub nutitelefoni.

Ameerika ekspertide arvates aitas Eestil ID-kaardi kohustuslikuks muuta ja kiiresti kasutusele võtta riigi väiksus ning rahvuslik ühtsus. Suures ja eripalgelises riigis on tehnoloogilisi uuendusi tugeva ja massilise vastuseisu tõttu tunduvalt keerukam juurutada.