Meie huvi - euroala stabiilsus

Elate ridaelamus, ühel päeval näete aknast, et mõned kõrvalboksid on põlema läinud. Mida teha? Kas hakata kiiruga oma vähest vara majast välja tassima või kiirustada kustutustöödele appi? Analoogilised küsimused on viimasel ajal olnud paljudel tavakodanikel Euroopa Liidus peas ja huulil. Kas me ikka peame garantiisid ja reaalraha välja käima? Kas ilma kuidagi ei saa?

Oleme riigina osa ELi ühisest kauba- ja teenusturust. Võib kindlalt väita, et ühisel turul tegutsevate arenenud riikide maksejõuetus on kulukas nii konkreetsele riigile kui ka tema partneritele. Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi toetuseks kogu rahaliidu jaoks oluline.

Aluslepingu põhimõte on, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest ning range tõlgendus ei võimaldanud varem euroala stabiilsuse toetuseks püsiva raamistiku loomist.

Mis imeloom see EFSF on? Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellu kutsutud abimehhanisme, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek. EFSFi eesmärk on toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala riike, sest probleemid ühes euroala riigis puudutavad paratamatult ka kõiki teisi liikmesriike.

EFSF ei ole rahvusvaheline finantsinstitutsioon, vaid ajutine eraõiguslik ettevõte, mis euroala riikide garantiide alusel rahastab toetusmeetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks. Fondi omanikud on kõik euroala riigid. Laenuandmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike garantiisid ja välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot. Kindlasti tasub mainimist, et EFSF on ajutine, selle ülesanded võtab 2013. aastal üle Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) - ELi asutamislepingu alusel loodav organisatsioon.

Eesti toetab astutud samme euroala stabiilsuse tagamiseks, sest euroala stabiilsus on ka meie huvides.

Eesti liitumine EFSFiga viibis, sest EFSFi raamleping on korduvalt olnud muutmisel, me saame aga liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud. Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga, ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on esitanud vastava kinnituskirja EFSFile. Euroala valitsused on võtnud eesmärgiks viia kiireloomulised siseriiklikud menetlused lõpuni septembri jooksul. Riigikogus on EFSFiga liitumise ja garantiikohustuste võtmise heaks kiitmine kavandatud sellele nädalale.

Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali ja võtab kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustusi kuni 1, 995 miljardi euro ulatuses. Arvestades EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid, võib garantii maksimaalselt ulatuda umbes 2,5 miljardi euroni. Tegelik garantii maht jääb väiksemaks, kuna Portugalile ja Iirimaale on fondist juba tehtud väljamakseid. Nende garanteerimisel Eesti ei osalenud.

Tagasi algusesse. Mulle tundub siiski, et õigem oleks põlevaid ridaelamubokse kustutama minna. Sest kui me seda ei tee, võime ka oma boksist ilma jääda.