Interventsioonitehingute summad ulatuvad kümnete miljoniteni, kirjutas ajaleht Telegraf.

2005. aastal sidus Läti Pank lati kursi euroga, lubades rahvusvaluutale vaid +/-1%-list kõikumist kursist 0,702804 latti euro kohta. Kui nüüd ühte või teist valuutat rohkem ostma hakatakse, läheneb kurss koridori piirväärtusele ning keskpank teeb automaatselt valuutatehinguid, ostes kursi stabiilsena hoidmiseks latte või eurosid.

Sel aastal tegeles Läti Pank üksnes eurode müügiga, kuid neid müüdi ebaregulaarselt ning mitte väga suurtes summades. Näiteks müüs keskpank jaanuari esimesel nädalal 16 miljonit eurot, seejärel toimus interventsioonitehing alles mais.

Septembris kasvas ootamatult nõudlus eurode järele. Läti Pank teeb interventsioonitehinguid kolmandat nädalat järjest. Kuu alguses tehti kursi tasakaalustamiseks tehing 21 miljoni euroga, seejärel nelja miljoni ja möödunud nädalal tänavuse aasta rekordsumma 44,5 miljoni euroga.

Europaanika puhkes Lätis eurotsooni võlakriisi ja Kreeka pankrotiohu taustal. Lisaks on ohtu sattunud euro kui sellise olemasolu. Seetõttu on euro kurss dollari suhtes nõrgenenud. Kui reedel maksis euro 1,3521 dollarit, siis esmaspäeval vaid 1,3430 dollarit.

Läti keskpanga väitel on kõik kontrolli all, valuutatehingutesse suhtutakse külmavereliselt. "Arvame, et praegune olukord omab sesoonset iseloomu. Suurettevõtted teevad praegu välisvaluutas suuri oste, mis viib Läti Panga piiriäärse kursi puhul automaatsetele valuutatehingutele," selgitas keskpanga esindana Kristaps Otersons.

Ajaloo kõige suurem summa latte viidi Läti Panka 2008. aasta lõpus, kui Parex Banka ja ka Läti riik ise pankroti äärel olid. Vahemikus 29. septembrist 19. detsembrini tegi Läti Pank toona interventsioonitehinguid 1,158 miljardi euro eest. Kõigi aegade interventsioonitehingute rekord püstitati 10.-14. novembril 2008 ehk otse pärast Parex Banka natsionaliseerimist, kui müüdi 267,65 miljonit eurot.