Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energeetikadebatt: Eesti vajab koostootmisjaamu
Energiatootmise hajutamine vähendab riigi julgeolekuriske, loob maapiirkondades uusi töökohti ja võimaldab paremini ära kasutada jääksoojust, mis praegu näiteks Narva jaamades suuresti kaotsi läheb.
Öeldust tulenevalt on ka puidu kasutamine Narva jaamades ebamõistlik ja hea, et riigikogu sellele reageeris. Kui Väo koostootmisjaamas toodetav energia kasutatakse 100%-liselt kasulikult ära (sealhulgas kogu jääksoojus kaugkütteks), siis Narva jaamades läheb kaks kolmandikku puidu põletamisel saadavast energiast (nagu põlevkivistki!) õhu ja jõevee soojendamiseks.
Või teine näide: 1963. aastal ehitatud Mustamäe katlamaja on oma soojusliku võimsuse poolest tõenäoliselt maailma suurim ainult soojust tootev ettevõte, kuna mujal maailmas oleks sellise asemele ehitatud koostootmisjaam nii elektri- kui ka soojusenergia saamiseks.
Eestis on puiduressurss näiliselt suur, kuid suur osa sellest paikneb raskesti kättesaadavates kohtades ja seetõttu nägime Narva jaamade laoplatsidel eeskätt suurte teede äärest kohale toodud kvaliteetpuitu, mille põletamine põlevkiviahjudes on ressursi raiskamine ja tõstab küttepuude hinda, mis juba praegu on vaesuses virelevatele eestlastele ülemäära kõrge.
Ohtlik hinnatõus. On ju kuivade kasehalgude hind endises vääringus juba praegu ligikaudu 800 krooni tihumeeter ning sellegi hinna juures teda ei jätku. Soojuse ja elektri hind kasvab lähiaastatel katastroofiliselt ja inflatsiooni me pidurdada ei suuda.
Tavainimesele on seetõttu elutähtis saada sooja ja elektrit võimalikult odavalt ja turvas ning puit on siin olulisteks abimeesteks ning nende põletamine suurtes küttekolletes, näiteks Narva Soojusjaamades, pole otstarbekas ja seda nii Eesti tavainimese heaolust kui ka looduskaitse nõuetest lähtuvalt.
Puidupõletamine Narvas on ebaefektiivne. Puiduressurssi on Eestis tõepoolest piisavalt ja kui me põletaksime kateldes energiavõsa ja väheväärtuslikku puitu, oleks asi arusaadav. Selle raiumisega aga ei hakka ju keegi vaeva nägema ning käiku läheb palgipuit, mida tuleks vääristada, aga mitte kasutada Narva jõe vee ja Kirde-Eesti õhu soojendamiseks. Me peame vahet tegema metsamüüjate soovide ja rahvuslike huvide vahel. Viimane eeldab puidu ja turba mõistlikku kasutamist ning Eesti tavainimeste murede arvestamist.