• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriis muutis tarbijad ja kaupmehed targemaks

    Tarbimist veavad just püsikaubad, mille soetamist on viimastel aastatel edasi lükatud. Olgu selleks siis auto, kasukas või kingapaar, mis on vananenud. Sealjuures otsib klient poeostude korral rahakotist deebetkaardi - eraisikute raha pangakontodel suureneb kuust kuusse ning tarbimislaenude mõju on selginenud.
    Kui aluseks võtta 2009. aasta, käib klient harvem poes, kuid lahkub reeglina suurema ostukorviga. Seegi näitab kliendi teadlikkuse kasvu. Sama kehtib raha kohta. Kui enne euro tulekut vahetati kroonid kaupade vastu ja pärast euro tulekut püsis suveni uue raha väärtuse mõistmatus, on nüüd euro väärtuse selgeks õpitud. Tarbimist turgutavad tõusvas tempos soomlased ja teised välisturistid, kes annavad ostukohtade käibest kesklinnas üle neljandiku ja äärelinnas ligi kuuendiku.
    Uuringute järgi eelistab tarbija ostukohana ülekaalukalt suuri kaubanduskeskusi, külastades neid aastas enam kui kümnel korral. Kaubanduskeskused on reeglina rentnikega kaetud, samas uue suure tekkeks võiks regiooniti olla potentsiaali ehk vaid Lasnamäel.
    Viimaste aastate kõige olulisemalt tarbimist mõjutanud teguriks on kliendi informeerituse kasv. See puudutab nii hindu, kvaliteeti, pakkujaid kui ka majanduskeskkonda. Lõunariikidest Euroopa südamesse jõudnud ärevus eurotsooni tuleviku pärast on praegu üks tarbimist pidurdavaid tegureid.
    Sarnaselt kliendiga on kaupmees õppinud. Viimast kolme aastat võib kaupmehe poolt vaadates sisult ja intensiivsuselt võrrelda teise kõrgharidusega omandamisega.
    Kaupmeest huvitab pikaajaline klient. Stabiilses keskkonnas maksejõuline klient. Kampaaniatega võib küll käivet kasvatada, kuid ainult hinna müümisele keskenduda ei saa. Klient ootab kiirust ja mugavust ning nende kahe märksõna ümber kulmineerub ka konkurentsivõitlus järgnevatel lähiaastatel.
    Autor: Mati Pops
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.