"Ma arvan, et peaks olema inimese enda valida, kas ta soovib, et see on avalik info või mitte," vastas Ülavere päevaküsimusele, kas on põhjendatud tipp-riigiametnike nimede salastamine, kes on saanud Euroopa Liidu raha eest personaalset koolitust.

Ülavere ütles, et kui vaadata juhtumile kui õpiprotsessile, siis pole vahet, kust tuleb raha, millega inimesi koolitatakse. "See, et raha on justkui maksumaksja rahakotist, ei tähenda automaatselt seda, et avalikkusel on õigus või kohustus sekkuda inimese õpiprotsessi. Kui raha kuritarvitatakse, näiteks koolituseks ette nähtud raha on pandud spaapiletitesse, siis on ajakirjandusel kohustus asja uurida," näitlikustas ta.

Ajakirjandusel ei ole õigus avaliku huvi kilbi all hakata sekkuma sellesse, kes ja kuidas õpib, lisas Ülavere. "Õppimine on personaalne ja isiklik tegevus ning nimede avalikustamine, kui inimesed seda ise ei soovi, ei teeni ühtegi eesmärki – see ei tee ühiskonda läbipaistvamaks, see ei ole avalikkuse huvi teenimine ning see ei aita ka õppimisele kaasa," märkis ta. 

Ülavere lisas, et oleks kodanikuna tõsiselt mures, kui avaliku sektori töötajad avaliku häbiposti kartuses end ei koolitaks ega püüaks inimese ja töötajana paremaks saada. Tema sõnul tähendaks see kehvemat riiki ning kehvemaid riigipoolseid teenuseid meile kõigile.

Äripäev kirjutas täna, et riigikantselei otsustas salastada, millised riigi tippjuhid on saanud personaalset koolitust. Ehkki riik kasutab tippjuhtide koolitamiseks Euroopa Liidu abiraha, leiavad nii riigikantselei kui ka andmekaitse inspektsioon, et tegemist on eraelu puutumatusega.