Riigikantselei on avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisega tegelenud alates 2005. aastast. Kuue aasta jooksul on tippjuhtidele pakutud võimalust osaleda enam kui kümnes mahukas arenguprogrammis, mitmekümnes töötoas, koolitustel ja konverentsidel ning töötada personaalse nõustaja - juhtimiskonsultandiga.

Personaalne nõustamine (coaching) on üks tippjuhi arendamise viise, mis võimaldab tippjuhil töötada just temale kõige olulisemate teemadega ning jõuda seeläbi kõige kiiremal ja tõhusamal viisil parema tulemuseni. Tänu selle meetodi tulemuslikkusele on coaching tänaseks ülemaailmselt kasutusel enamikes oma juhtide arendamisega tegelevates era- ja avaliku sektori organisatsioonides. Eestis on võimalust töötada personaalse juhtimistreeneriga praeguseks kasutanud üheksa avaliku teenistuse tippjuhti.

Juhi töö edukus sõltub paljus tema isiksuseomadustest ja võimetest. Juhi otsused mõjutavad paljusid inimesi ja tema vead võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ning teha palju haiget. Öeldakse, et tipus on üksildane, ja see on tõsi – sageli pole juhil võimalik oma probleeme arutada kellegagi peale juhtimistreeneri. Probleemid, millega personaalse nõustamise käigus tegeletakse, on väga erinevad, ulatudes avaliku esinemise oskuste lihvimisest kuni kvaliteedijuhtimise tõhustamiseni oma organisatsioonis. Suhe juhi ja juhtimistreeneri vahel on usaldussuhe. Seetõttu kuulub kõikide nõustajate ja konsultantide eetikakoodeksitesse konfidentsiaalsusenõue.

Midagi varjatud ei ole. Kõik riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse poolt tippjuhtidele pakutavad tegevused, nendes osalevate tippjuhtide nimekiri, sõlmitud lepingud ja eelarve on avalikud. Antud juhul jäi rahuldamata Äripäeva uudishimu ühe konkreetse lepingu osas, mille raames personaalset nõustamist saanud tippjuhi nime avalikustamine ei ole ka andmekaitse inspektsiooni hinnangul võimalik. (tegelikult ei avaliksutatud 9 tippametniku nime - toim).

Tippametnikkonna juhtimisvõimekuse parandamine on viimase paari aastakümne jooksul olnud avaliku teenistuse reformide põhiküsimuseks mitmes riigis. Eesti on selle tee alguses – oleme oma tippametnike kompetentsuse arendamisega tegelenud alles kuus aastat. Ometi seisavad Eesti tippametnikud samade väljakutsete ees nagu nende kolleegid kogu maailmas ja me ootame, et nad teeksid õigeid otsuseid.

Kahetsusväärsel kombel on juhtide arendamine Eesti meedia tähelepanu pälvinud pigem negatiivses kontekstis. Tahaksin siinkohal kutsuda üles unustama "eliidiviha" ning alustama avatud ja konstruktiivset diskussiooni teemal, kuidas meie niigi piiratud inimressursiga Eestis kõrge juhipotentsiaaliga inimesi võimalikult tulemuslikult arendada. Tugevad juhid on riigi arengu alus.