Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainult KGB võttis anonüümkirju vastu

    Vanasti visati nii ajalehetoimetustes kui ka teistes asutustes anonüümsed kirjad lihtsalt ära, ainult KGB luges selliseid, rääkis Äripäevale autoärimees Viktor Siilats. 

    "Suhtun anonüümsetesse ründavatesse veebikommentaaridesse halvasti. Vanasti, nõukogude ajal ja mitte ainult ajakirjanduses, vaid kõigis ametiasutustes, visati anonüümsed kirjad prügikasti," ütles Siilats. "Ainult KGBs võeti anonüümseid kirju vastu. Siis tehti nii, et kui oli vaja midagi anonüümset fabritseerida, leiti vähemalt mingi reaalne inimene ja motiveeriti teda alla kirjutama."
    Siilats lisas: "Ma võib-olla paistan lollakana, aga ma ei kasuta anonüümse kommenteerimise võimalust, kirjutan veebikommentaare alati oma nime all."
    Siilatsi hinnangul peaks meediaväljaanded oma kommentaariume jälgima, et need vastaks eetilistele põhimõtetele. Anonüümsed ebaeetilised kommentaarid võivad kahjustada ka väljaande mainet.
    "Mulle väga meeldib, kuidas Päevaleht oma kommentaaridega tegi, oleks seal kommenteerimine ainult lihtsam," lausus Siilats. "Teisalt on anonüümsed kommentaarid omamoodi auditoorium ja peab õppima nendega elama. Anonüümne kommentaar on kui hääl rahvast täis saalist ja osav esineja peab oskama sellele reageerida. Kuni teatud piirini toimib sõna ja mis üle selle läheb, need räuskajad tuleks välja visata."
    Siilats ütles, et kirjutas anonüümsetest kommentaaridest ka Facebookis. "Tegelikult on ju nii, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kasutavad anonüümsete kommentaariumite genereerimist. Hiljem serveeritakse anonüümseid kommentaare avaliku huvina ja neis öeldu on jõudnud ka seadustesse ning kohtutesse," arutles ärimees. "Juba selle pärast ei tohiks anonüümseid kommentaare tolereerida ja väga tõena võtta."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.