"Suhtun anonüümsetesse ründavatesse veebikommentaaridesse halvasti. Vanasti, nõukogude ajal ja mitte ainult ajakirjanduses, vaid kõigis ametiasutustes, visati anonüümsed kirjad prügikasti," ütles Siilats. "Ainult KGBs võeti anonüümseid kirju vastu. Siis tehti nii, et kui oli vaja midagi anonüümset fabritseerida, leiti vähemalt mingi reaalne inimene ja motiveeriti teda alla kirjutama."

Siilats lisas: "Ma võib-olla paistan lollakana, aga ma ei kasuta anonüümse kommenteerimise võimalust, kirjutan veebikommentaare alati oma nime all."

Siilatsi hinnangul peaks meediaväljaanded oma kommentaariume jälgima, et need vastaks eetilistele põhimõtetele. Anonüümsed ebaeetilised kommentaarid võivad kahjustada ka väljaande mainet.

"Mulle väga meeldib, kuidas Päevaleht oma kommentaaridega tegi, oleks seal kommenteerimine ainult lihtsam," lausus Siilats. "Teisalt on anonüümsed kommentaarid omamoodi auditoorium ja peab õppima nendega elama. Anonüümne kommentaar on kui hääl rahvast täis saalist ja osav esineja peab oskama sellele reageerida. Kuni teatud piirini toimib sõna ja mis üle selle läheb, need räuskajad tuleks välja visata."

Siilats ütles, et kirjutas anonüümsetest kommentaaridest ka Facebookis. "Tegelikult on ju nii, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kasutavad anonüümsete kommentaariumite genereerimist. Hiljem serveeritakse anonüümseid kommentaare avaliku huvina ja neis öeldu on jõudnud ka seadustesse ning kohtutesse," arutles ärimees. "Juba selle pärast ei tohiks anonüümseid kommentaare tolereerida ja väga tõena võtta."