Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei too otsus suurendada Euroopa finantsstabiilsuse fondi triljoni euroni Eesti maksumaksjale kaasa uusi kulutusi.
"Tõtt-öelda ei olnud see üldse arutelu objektiks, sellest on rohkem ajakirjandus spekuleerinud, aga valitsusjuhid ja riigipead ei ole isegi arutanud võimalust EFSFile liikmesriikide poolt antavaid summasid suurendada," rääkis ta ERRile ning lisas, et garantii ise on ikkagi oht.
Kui EFSFi rahastamisotsus langetatakse, siis Eesti puhul tuleb seda Ansipi sõnul otsustada parlamendi tasemel, paljudes riikides on see valitsuse tasemel. "Paljudes riikides kaasatakse ka parlamendi komisjonid nendesse aruteludesse. Eesti puhul, jah, rahastamisotsused konkreetselt tulevad ka parlamenti arutlusele," märkis ta.
EFSFile suurema finantsvõimenduse andmine on Ansipi ütlusel kogu euroala ja ka Eesti huvides. Euroala valitsusjuhid otsustasid öösel tõhustada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi EFSFi mõju. Nelja kuni viiekordne fondi nn finantsvõimendus toimub ilma riikide seniantud garantiisid suurendamata.
Euroliidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi mitmeaastane, kuni saja miljardi euro suurune laenuprogramm pannakse paika käesoleva aasta lõpuks. Sellega kaasneb kontrolli tugevdamine Kreekas ellu viidavate reformide üle. "Kreeka abistamise puhul on kõige aluseks ikkagi tingimuslikkus ja reformid," kommenteeris Ansip.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!