Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpuks üksmeelel

    Euroala riigid leppisid läinud öösel Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises.

    Pärast tundidepikkust arutelu jõudsid EL17 riigi- ja valitsusjuhid Kreeka võlakärpe osas kokkuleppele. Nn haircut saab olema 50 protsenti, vahendab Spiegel Online.Täna varahommikul kell 4.30 ajakirjanike ette astunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles: „Maailm vaatas täna meie poole, ja me näitasime, et me oleme teinud õiged järeldused.“ Merkel lisas, et on otsustega „väga rahul“. Rahulolu väljendas ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy: „Prantsusmaa tahtis ära hoida tragöödiat, ja Kreeka pankrot oleks olnud tragöödia.“
    Võlgade 50-protsendiline kustutamine  tähendab Kreeka võlakoorma kergendamist umbes 100 miljardi euro võrra. Aastaks 2020 peaks Kreeka võlakoorem langema 120 protsendini SKPst.
    Kreeditorid saavad oma võlakirjad vahetada välja uute vastu, Merkeli sõnul toimub see jaanuaris. EFSF-ist võetakse tagatistena 30 miljardit eurot, sellest pool saadakse Kreeka riigivara müügist.
    Erainvestorite nagu näiteks pankade ja kindlustuste osalus oli otsuse langetamisel raskeim punkt. EL riigid üritasid läbi suruda kuni 60protsendilist võlakärbet, pangad olid algselt nõus maksimaalselt 40 protsendilise kärpega. „Lõpuks tegime veel ainult ühe pakkumise,“ ütles Merkel. Sellega olid pangad ka nõus.
    Positiivse lisadetailina selgus tippkohtumisel, et Itaalia lubab vähendada riigivõlga aastaks 2014 praeguselt 120 protsendilt 113 protsendile SKPst. Samuti on Itaalia valmis tõstma pensioniiga 67 aastale.
    Tippkohtumisel otsustati, ka, et EFSFi juures võib rakendada võimendit, vastava mandaadi andis eile sellele ka Saksa Bundestag. Detailid peavad rahandusministrid veel täpsemalt paika panema.
    Autor: Katri Soe-Surén
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.