"Tegelikult on see tuleviku mõttes oluline, sest kui vaadata Saksamaa-Prantsusmaa telge, siis muutub Saksamaa nüüd tunduvalt tugevamaks kui Prantsusmaa," lausus ta.

"Prantsusmaa ja Saksamaa on seni koos Euroopat hoidnud koos. Nüüd hakkab tekkima olukord, kus Prantsusmaa, kelle taha on kogunenud romaani kultuuriga riigid, hakkab jääma nõrgemaks võrreldes germaani seltskonnaga. Ja see tähendab, et Euroopas loomulik tasakaal hakkab ära kaduma. Mis sellest edasi saab, me veel ei tea," rääkis professor.

Varblase sõnul teame me kokkuleppe sisu kohta endiselt väga vähe – millistel tingimustel see 50 protsenti, mis üles jääb, edasi laenataks. Varblase sõnul sirvis ta täna hommikul saksakeelseid materjale, ent ei leidnud vastust, mismoodi võla korstnasse kirjutamine tegelikult läbi viiakse.

"Küsimus on selles, missugustel tingimustel see 50 protsenti võlast üles jääb ehk kui pikaks ajaks ja millise intressiga. Ma ei ole üldse kindel, et sellele täpset vastust üldse antigi," kommenteeris ta ELi tänaöist kokkulepet.

Võlgade kustutamisi on Varblase sõnul varemgi tehtud, näiteks 1982. aastal Mehhiko võlakriisi ajal. "Siis oli vahendajaks Ameerika riigikassa," täpsustas ta.

Euroala riigid leppisid läinud öösel Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises. Pangad peavad loobuma 50protsendisest nõudmisest. Võlgade kustutamine tähendab Kreeka võlakoorma kergendamist umbes saja miljardi euro võrra.

"Kokkuvõttes öeldes läks nii nagu enam-vähem arvati ja seega mingit suurt üllatust ei olnud," rääkis Varblane. "Aga mulle oli siiski üllatuseks see, et sakslased hindavad, et nende pankadele tähendab see saja miljardi euro mahakirjutamine ainult umbes kuus miljardit eurot. Ühesõnaga, Saksa pangad on juba suure osa Kreeka võlgadest õigel ajal kahjumisse kandnud."