Riho Unt: IV kvartalis äriaktiivsus langeb

Milline seis valitseb hetkel Eesti panku?Eesti pangandust mõjutavad täna peamiselt kaks suundumust: Eestis tegutsevate ettevõtete majandusolukord hetkel ja lähiperspektiivis paraneb, mis annab pankadele võimaluse tuua tagasi küllaltki suures mahus võimalike laenukahjumite tarbeks kõrvale pandud laenuprovisjone.

Teiseks teguriks on suuremate Eestis tegutsevate pankade kuulumine Põhjamaade pankade kontserni, mis on andnud Eestis tegutsevatele pankadele võimaluse olla mõnevõrra kannatlikumad laenukahjumitega tegelemisel. Samuti pole Eestis tegutsevad pangad pidanud ise aktiivselt turult raha hankima, sest rahavajadus kaetakse emapankade poolt ning kuna Eesti panganduse osakaal on Eestis tegutsevatele pangagruppidele küllalt väike, siis pole see ka probleemiks osutunud.

Kuna Eestis tegutsevad suuremad pangad omavad head kapitalipuhvrit ja tänu kuulumisele Põhjamaade panganduskontsernidesse ka head likviidsuspositsiooni, siis pole põhjust oodata, et Eestis tegutsevad pangad hakkaksid turul kuidagi närviliselt käituma. Küll võib oodata, et tänud üldisele majanduse ebakindluse kasvule on võimalik raha hinna jätkuv kasv läbi riski ja likviidsuspreemiate kasvu.

Kas pankade avalikustatud tulemuste põhjal võib III kvartaliga rahul olla?Pankade tulemused peegeldavad üsna hästi Eestis tegutsevate ettevõtete käekäiku. Kuna ettevõtetel läheb täna paremini, siis saavad ka pangad potentsiaalseid laenukahjumeid vähendada, mis annab oma osa headesse majandustulemustesse.

Eraisikute ja ka väikeettevõtete turg pole samas kriisist nii hästi taastunud. Nii nagu ettevõttedki, peavad ka pangad keskenduma kuludele ja efektiivsusele ning kriisist õpitud vigade vältimisele. Kuid usun, et kõigil pankadel on põhjust olla rahul oma kolmanda kvartali tulemustega, mis väljendab tavapärase äritegevuse taastumist – küll väiksemates ärimahtudes, kui 2006–08.

Mis ootab panku IV kvartalis?Oodata on äriaktiivsuse mõningast langust. Ettevõtete kindlustunne Rootsis, Soomes ja Saksamaal on langenud kaks-kolm korda enam kui Eestis, seega paratamatuna tundub, et nõudlus meie peamiste ekspordipartnerite juures hakkab langema. Kui maailmaturgudel midagi väga erakordset ei juhtu, siis tuleb neljas kvartal üsna sarnane kolmandale kvartalile.

Kuivõrd on pangad ohustatud võlakirjakriisist?Põhjamaade pangad on kõige paremini kapitaliseeritud pangad Euroopas ja seega on rahastamine meie klientidele paremini kindlustatud kui mujal Euroopas. Seega eestimaalased võivad ennast tunda natuke turvalisemalt kui mujal Euroopas. Kuid kuna finantsmaailm on omavahel tugevasti integreerunud, siis väga erakorraliste turbulentside korral finantsmaailmas oleks see ka Eestis tõenäoliselt tunda, näiteks raha hinna kallinemisena.  

Kuidas on olukord viivislaenudega? Kas maht on jäänud seisma või langeb?Ettevõtete osas paraneb olukord päris jõudsalt iga kvartaliga. Eraisikute osas on viivislaenude tase samuti vähenemas, kuid suhteliselt visalt. Kuid hea on täheldada, et uusi võlglasi nii eraisikute kui ettevõtete poolelt on väga vähe.

Millal oleks oodata uut laenukasvu, mis aitaks intressituludel kasvada?Laenupakkumise osas ma probleeme ei näe, pangad võitlevad iga kliendi nimel ja konkurents on väga tihe. Nõudlus taastub koos kindlustunde paranemisega, kuid olles rohkem optimist kui pessimist, siis võiks prognoosida järgmiseks aastaks, et pankade krediidiportfellid jäävad sama suureks, kui 2011. aasta lõpus. Ka järgnevatel aastatel pole põhjust eeldada kogu krediidiportfelli suuremat kasvu kui 5-10% aastas.