• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasum suurenes

    Swedbanki Eesti üksuse kasum kolmandas kvartalis oli 63,1 miljonit eurot, võrrelduna 42,3 miljoni euro suuruse kasumiga aasta tagasi.

    Kogutulu suurenes 10,7%, mida mõjutas peamiselt puhta intressitulu kasv 8,9%. Samal ajal langesid teenustasutulud 5,2%.
    Jätkuvalt väheneb probleemsete laenude osakaal ja Eesti makromajanduses kestavad positiivsed mõjud, edastab Swedbank oma pressiteates.
    „Eesti majanduse olukord on täna väga hea. Ehkki meie majanduse kasvumootor põhineb laiapõhjalisel ekspordil, on ka investeeringud jõudsalt taastumas. Samuti jätkub laenukoormuse vähenemine. Üldise majanduskasvu taustal on ka meie tulemused väga head,“ sõnas Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
    Perensi sõnul teeb head meelt probleemsete laenude osakaalu jätkuv langus. Ta lisas siiski, et majanduse paranemine ei kajastu veel tarbijate käitumises. „Kuuldes sõnumeid laiast maailmast, on tarbijad alalhoidlikud ja eelistavad hoiustada, samuti on ettevõtted uute projektide algatamisel veel ettevaatlikud,“ rääkis Perens.
    Juba teist kvartalit järjest kasvas kaardimaksete tegemine. „Et pakkuda meie aktiivsetele klientidele täiendavaid hüvesid, eelkõige soodsaid pangateenuseid, laiendasime oma preemiaprogrammi ka deebetkaardiga tehtud maksetele,“ sõnas Perens.
    „Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole krediidi kättesaadavus Eestis halvenenud. Siiski tuleb arvestada, et Eurotsooni riikide võlakriisist põhjustatud raha hinna tõus hakkab juba jõudma ka Eesti majandusse,“ märkis Perens.
    Teises kvartalis kasvas Eesti SKP aastataguse ajaga võrreldes 8.4%. Paranemine väljendub nii kavandatud investeeringute jätkamises kui ka eratarbimise järk-järgulises kasvus. Viimast toetavad töökohtade loomine ja sissetulekute kasv. Siiski on majanduse jätkuv kasv tugevalt sõltuv välisnõudlusest. Kõrge töötuse määr, millest osa on tingitud ka struktuursetest muutustest, hoiab sisemaise tarbimise endiselt allpool kriisi-eelset taset.
    Laenud ja hoiused
    Laenuportfelli aastase kahanemise 9,5 protsendi võrra põhjustasid peamiselt amortisatsioon ja uute laenude mahu vähenemine, mis oli tingitud madalast nõudlusest. Hinnates tulevikuvõimalusi, kasutavad ettevõtted investeerimiseks endiselt rohkem omavahendeid ja reserve, eelistades seda uute laenude võtmisele.
    Ka eratarbimise tagasihoidlik taastumine ei ole veel piisav, et mõjutada sellega pankade laenuportfelli kasvu. Võlakoormuse vähenemine Eestis on seega jätkuv ning selle suuna muutumist 2011. aastal veel oodata ei ole. Swedbanki hoiuste maht kasvas aastases võrdluses 7,2 protsenti, ületades kolmandas kvartalis eelmist kvartalit 3,1 protsendi võrra. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 121 protsenti (143 aasta tagasi).
    Laenukvaliteet
    Kolmandas kvartalis vähendati laenukahjumite eraldisi 13,7 miljonit eurot, võrrelduna nende suurenemisega 1,1 miljoni euro võrra aasta tagasi. Probleemsete laenude (ingl k impaired loans) maht kolmandas kvartalis vähenes, sama trendi jätkumist on oodata ka edaspidi. 2011. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli see 491 miljonit eurot, võrreldes 561 miljoni euroga 2010. aasta kolmanda kvartali lõpus.
    Laenukahjumite vähenemist mõjutas peamiselt ettevõtete laenuportfelliga seotud provisjonide vähenemine, kuid tööhõive kasv on veidi parandanud ka eralaenude tagasimakseid. Märgatavalt on paranenud ettevõtete laenuportfelli kvaliteet (reitingute struktuur). Seda toetab nii nõrga finantsseisuga ettevõtete hulga vähenemine, kui ka ettevõtete olukorra parandamisele suunatud tegevused. Kvaliteedi paranemist on oodata ka edaspidi, kuigi negatiivsed signaalid maailma majanduses suurendavad ebakindlust.
    Tulud ja kulud
    Puhas intressitulu suurenes aastaga 8,9 protsenti. Puhas teenustasutulu vähenes 5,2 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Aktiivsete klientide arv kasvas aastaga 10700 võrra, kelle seas on 7000 era- ja 3700 äriklienti.
    Kulud suurenesid aasta lõikes 16,7 protsenti, tingituna tööjõukulude kasvust ja uutest turundustegevustest. Töötajate arv on jäänud 2011. aastal stabiilseks. Perioodi tulu-kulu suhe oli 0.38 (0.36). 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.