Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala rahandusministrid timmivad 'basuuki'

    Eesmärk on võimendada fond triljonile eurole, vahendas agentuur Bloomberg. Praegu on n-ö vaba raha veel 250 miljardit eurot.
    Täpsemaid detaile nõudsid euroala riikidelt ka läinud nädalal Cannes'is kohtunud G20 riigid, kes detailide puudusel ei kiirustanud veel oma rahaga - näiteks IMFi vahendusel - Euroopale appi.
    "Võimendatud EFSFist võib veel "basuuk" (ehk võimas relv - toim) saada, kuid praegu näib see rohkem veepüstoli moodi," kommenteeris Morgan Stanley peaökonomist Londonis Joachim Fels. Ministrid võivad küll mõned detailid paika saada, kuid "hinge kinni hoida ei maksa", kirjutas ta pühapäeval ringkirjas panga klientidele.
    Ministrite kohtumine toimub ajal, mil Kreeka paneb kokku vahevalitsust ja Itaalias kasvab surve peaminister Silvio Berlusconi tagasiastumiseks. Itaalia võlakirjaintressid on juba ohtlikult lähedal tasemetele, mis sundisid Kreekat, Portugali ja Iirimaad välisabi paluma. Itaalia võlakoorem jääb aga suuruselt alla vaid USA-le ja Jaapanile.
    Kiireid lahendusi ei oodata. Kuigi sellelt kohtumiselt veel lõplikku kokkulepet ei oodata, arutavad ministrid, kuidas fondi vahenditest osaliselt võlakirjaemissioone garanteerida ning luua spetsiaalset investeerimismehhanismi, kuhu saaksid raha paigutada ka väljaspool euroala olevad riigid. Fondi võimendamise üldistes joontes leppisid euroala liidrid kokku oktoobri lõpus toimunud tippkohtumisel.
    Kahepäevasel kohtumisel osaleb ka Euroopa Keskpanga uus juht Mario Draghi, kes tegi üllatusdebüüdi, kärpides läinud nädalal ootamatult euroala intressimäärasid. Samas kordas Draghi, et Euroopa Keskpanga tugiostud võlakirjaturul saavad olla vaid ajutised ja piiratud mahus.
    Kullareserve ei kasutata. G20 tippkohtumisel ringlesid kuulduste järgi ka ettepanekud kasutada
    EFSFi kosutamiseks keskpankade reserve, kuid need kuuldused on Saksamaa valitsus tagasi lükanud. "Saksamaa kullareservid peavad jääma puutumatuks," ütles Saksamaa majandusminister eile telekanalile ARD.
    Kohtumisel osales eile ka IMFi esindaja, vahendas Reuters.
    "IMFi osalemine EFSFi võimendamises ei ole veel otsustatud, kuid on oluline, et nad saaksid oma sõna sekka öelda," kommenteeris agentuurile üks ametnik.
    Euroala päästefond EFSF, mis eelmisel nädalal ei suutnud 3 miljardi euro eest võlakirju müüa, võib siiski investoritelt veidi raha saada.
    Asjasse pühendatud allikate väitel on 2022. aasta veebruaris aeguvale 3 miljardi eurosele võlakirjaemissioonile esitatud üle 2 miljardi euro eest pakkumisi, kirjutas uudisteagentuur Dow Jones.
    Võlakirjade tootlus on 10 baaspunkti üle EFSF 2021. aasta juunis lõppevate võlakirjade ehk umbes 3,5 protsenti. Võrdluseks, kümne aasta pikkuste Saksa valitsuse võlakirjade intressimäär on praegu 1,82 protsenti.
    Banc Internacional D'Andorra kapitaliturgude juhi Ivan Comerma sõnul näitab EFSFi makstav intressimäär nii seda, et tegemist on uue emitendiga, kui ka kasvavat muret perifeeriariikide probleemide jätkusuutliku lahendamise pärast.
    2010. aasta juunis loodud EFSF on siiani emiteerinud kolm võlakirjaemissiooni kogumahus 13 miljardit eurot.
    2. novembril pidi EFSF emiteerima 3 miljardi euro eest võlakirju, et Iirimaa saaks raha, kuid volatiilsete turuolude tõttu jäeti oksjon ära.
    "Kuuldused minu tagasiastumisest on alusetud," teatas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi eile pärastlõunal sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel.
    Varem oli kaks peaministriga lähedalt seotud ajakirjanikku teatanud, et peaministri tagasiastumine võib olla tundide küsimus, vahendas agentuur Reuters.
    Berlusconi võib lähimate tundide jooksul tagasi astuda, kirjutas eile ajalehe Il Foglio online-versioonis endine Itaalia minister Giuliano Ferrara. "Osa inimeste arvates võib see toimuda minutite jooksul," märkis Ferrara.
    Kuuldused Berlusconi tagasiastumisest kergitasid eile ennelõunal Euroopa juhtivaid börse.
    Itaalia börs reageeris Berlusconi võimaliku lahkumise peale juba üle 2% tõusuga. Suure võlakoorma all vaevleva Itaalia kümne aasta pikkuste võlakirjade tootlus tõusis ennelõunal 6,58%ni ehk euroajaloo kõrgima tasemeni.
    Turud ei usu, et Itaalia skandaalidesse kistud ja parlamendis peaaegu olematuks kahanenud enamusega peaminister Silvio Berlusconi suudab riigis vajalikud reformid läbi viia.
    S&P ning Moody's nimetasid mõlemad poliitilist ebastabiilsust ja kasvavaid laenukulusid põhjuste hulgas, miks nad vastavalt septembris ja oktoobris Itaalia reitingut kärpisid.
    Berlusconi teatas ka nädalavahetusel, et ei kavatse tagasi astuda. Samas on mäss peaministri enda parteis, kust kaks liiget läinud nädalal lahkus ja pool tosinat liiget esitas petitsiooni teovõimelise kriisivalitsuse loomiseks, jätnud võimuliidu parlamendis selge enamuseta.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.