Kotov: veeldatud gaas tuleb palju kallim kui Vene gaas

Veelgaasi hind on viimastel kuudel hüppeliselt tõusnud ja see on praeguseks palju kallim kui Venemaa päritolu maagaas, rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov tänasel konkurentsipäeval.

"Kui öeldakse, et veeldatud maagaas on maailma päästja, siis praegu on LNG hind hüppeliselt tõusnud ja tavalisest maagaasist tunduvalt kallim," sõnas Kotov.

Just Eestis müüdava tavalise gaasi madala hinna tõttu pole gaasisektoris näha uusi tulijaid, on Kotov veendunud. Kaks gaasi impordiloaga ettevõtet lisaks Eesti Gaasile tänaseks siiski on.

Gaasituru monopoolsuse jutt sisaldab Kotovi hinnangul palju müüte. "Eesti Gaas ei ole riiklik monopol. Küsimuseks on, kas on üldse olemas gaasiturg, kas gaasiturg on monopoolne ja kas see jääb monopoolseks. Tõemonopol on siin konkurentsiameti käes," märkis Kotov.

Kotovi sõnul konkureerib gaas kõikide teiste kütustega ja Eesti kütuseturul on gaasi osa vaid 10%. Lisaks pole Eesti Gaas pole ainuke importija, kuid kogu imporditav gaas tuleb siiani Venemaalt.

"Tõenäoliselt ongi probleem mitte gaasis, vaid Venemaas," oletas Kotov. Valitsusprogrammist on näha, et tahetakse vähendada sõltuvust Venemaast ja gaasitarbimist, arendada välja Balticconnector (gaasitoru Eesti ja Soome vahel) ning LNG terminaid.

"Miks on selline arvamus, et omandi (Eesti Gaasi torustike sundvõõrandamine – toim) lahutamine suurendab varustuskindlust ja konkurentsi ning vähendab gaasi hinda? Gaasihinnad on Eestis madalamad kui Euroopas, sellepärast polegi siin teisi tegijaid," selgitas turundusjuht. Lisaks toetab riik kohalikke kütuseid.

Konkurentsi suurendamiseks tuleb Kotovi hinnangul üle vaadata arengukava ja seal peavad olema gaasil praegusest suuremad võimalused, samuti peaks Eesti riik heaks kiitma gaasielektrijaama ehitamise.

"Meie arvamus on, et kaugküttepiirkonnad on saatanast. Turg on seal põlistatud. Kui keegi tahaks ehitada väikese kombielektrijaama, siis praegu seda teha ei saa, sest satud kohe vastuollu kaugküttega," ütles Kotov.

Gaasiäri arendaks edasi ka see, kui Eesti Läti ja Leedu ühtlustaks seadusandliku regulatsiooni, mis senini on Balti riikides erinev nii gaasi-, vee-, elektri kui ka side valdkonnas.