Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2011. aasta kolmandas kvartalis 809 euroni, mis on 6,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, kasvas 1,2 protsendi võrra esmakordselt pärast 11 kvartalit kestnud langust. Keskmine brutotunnipalk kasvas kolmandas kvartalis 4,7 protsenti.

Kiire majanduskasvu taustal jätkas keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis kasvamist. See on enam kasvanud siseturule suunatud tegevusalade puhul, mis on kooskõlas Eesti majanduse üldiste arengutega. Kolmandas kvartalis elavnesid jätkuvalt siseturgu teenindavad tegevusalad, mis tasakaalustavad ekspordis loodava lisandväärtuse osa vähenemist majanduskasvu kujunemisel.

Keskmine brutokuupalk suurenes kolmandas kvartalis kõige enam mäetööstuses (13,4 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduses (12,5 protsenti), kinnisvara (11,6 protsenti) ning halduse- ja abitegevuste (10,3 protsenti) tegevusaladel. Keskmise palga kasv nendel aladel on seotud nõudluse taastumisega siseturul ja kulude optimeerimisega, kuna madalapalgaliste ametikohtade arvu vähendamine võimaldab tõsta spetsialistide palkasid.

Keskmise palga kõrgeim tase jäi 2008. aasta kolmandasse kvartalisse. Selle aasta kolmanda kvartali keskmine palk ületab buumiaegset tippu 9 euro võrra. Kõige enam ületab praegune palk selleaegset palka elektrienergia tegevusala puhul (120 euro võrra). Oluliselt madalam on aga 2008. aasta kolmanda kvartali tasemest muude teenindavate tegevuste (181 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse (74 eurot) keskmine palk. Avalik haldus on suurematest tegevusaladest võrreldes 2008. aasta tipuga kaotanud enim nii absoluutselt (-7 protsenti) kui ka suhtelises positsioonis (-11 protsendipunkti riigi keskmise suhtes). Hariduse tegevusala palga suhteline positsioon on mõnevõrra paranenud ning tervishoiu tegevusalal langenud.

Autor: 1706-aripaev