• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.11.11, 12:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: palgatõus võtab tempot maha

Kolmanda kvartali 6,6protsendine palgakasv ületas varasemaid ootusi, kuid majanduskasvu aeglustudes on oodata keskmise palga kasvamist mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos, teatas rahandusministeerium.
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2011. aasta kolmandas kvartalis 809 euroni, mis on 6,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, kasvas 1,2 protsendi võrra esmakordselt pärast 11 kvartalit kestnud langust. Keskmine brutotunnipalk kasvas kolmandas kvartalis 4,7 protsenti.
Kiire majanduskasvu taustal jätkas keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis kasvamist. See on enam kasvanud siseturule suunatud tegevusalade puhul, mis on kooskõlas Eesti majanduse üldiste arengutega. Kolmandas kvartalis elavnesid jätkuvalt siseturgu teenindavad tegevusalad, mis tasakaalustavad ekspordis loodava lisandväärtuse osa vähenemist majanduskasvu kujunemisel.
Keskmine brutokuupalk suurenes kolmandas kvartalis kõige enam mäetööstuses (13,4 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduses (12,5 protsenti), kinnisvara (11,6 protsenti) ning halduse- ja abitegevuste (10,3 protsenti) tegevusaladel. Keskmise palga kasv nendel aladel on seotud nõudluse taastumisega siseturul ja kulude optimeerimisega, kuna madalapalgaliste ametikohtade arvu vähendamine võimaldab tõsta spetsialistide palkasid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmise palga kõrgeim tase jäi 2008. aasta kolmandasse kvartalisse. Selle aasta kolmanda kvartali keskmine palk ületab buumiaegset tippu 9 euro võrra. Kõige enam ületab praegune palk selleaegset palka elektrienergia tegevusala puhul (120 euro võrra). Oluliselt madalam on aga 2008. aasta kolmanda kvartali tasemest muude teenindavate tegevuste (181 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse (74 eurot) keskmine palk. Avalik haldus on suurematest tegevusaladest võrreldes 2008. aasta tipuga kaotanud enim nii absoluutselt (-7 protsenti) kui ka suhtelises positsioonis (-11 protsendipunkti riigi keskmise suhtes). Hariduse tegevusala palga suhteline positsioon on mõnevõrra paranenud ning tervishoiu tegevusalal langenud.
Autor: 1706-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele