Hinnatõusu aeglustumine jätkub

Ka eelmisel aastal olid eluasemekulud oluliseks hinnatõusu tagantlükkajaks. „Eluasemekulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,5%. Peaasjalikult on sellise eluaseme kulutuste kasvunumbri taga kerkinud energiahinnad – soojusenergia kallines aastaga 11,1% ja elektrienergia 6,7%. Kokku moodustas eluasemekulude hinnakasv kogu tarbijahinnamuutusest ca 60%,” lisas Paabut.

Teiseks oluliseks komponendiks hindade muutuses on endiselt toiduainete hinnad. Paabuti sõnul kasvasid toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad detsembris 3,5%. Eelmise aasta detsembriga võrreldes on kallinenud liha- ja lihatooted, kuid odavnenud kartul ja köögiviljad. Ka suhkur ja kohv on endiselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kallimad - 43% ja 37%.

Lisaks neile teguritele mõjutas aasta lõpus tarbijakorvi maksumust kallinenud mootorikütus, mille tõus oli aasta varasemaga võrreldes 10%, kasvatades transpordi hinda detsembris 4,5% võrra. „Ka novembriga võrreldes on mootorikütuse panus oluline - bensiin 95 kallines võrreldes novembriga 1,6% ja transpordikulud kasvasid 0,9% eelmise kuuga võrreldes. Oma osa on ka kallinenud lennukipiletitel,” kirjutas Paabut. 

2011. aasta keskmiseks inflatsiooniks on statistikaameti andmetel 5%, mis on kooskõlas ka Swedbanki ootustega. Suurimaks panustajaks aasta kokkuvõttes oli Paabuti sõnul siiski toiduainete hinnakasv – aasta esimesel poolel kasvasid toiduainete hinnad märkimisväärselt ning aasta teine pool ei toonud kaasa olulist hinnakorrektsiooni. Toiduainete hinnakasvu on mõjutanud nii hinnamuutused maailmaturgudel, teiste riikide kaubanduspoliitika kui ka sisendite hinnakasv. „Toiduainete tootjahinnakasv sai alguse juba 2010. aasta lõpus ning kandus hiljem üle ka tarbijahindadesse,” selgitas Paabut.