- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neivelti renomee sai kümme aastat tagasi räsida
Insaidertehinguga vahele jäänud Neivelt pääses sisuliselt karistuseta, küll aga sai trahvi Hansapank.
Harju maksuamet tegi 26. märtsil 2002 eraisik Indrek Neiveltile ettekirjutuse, milles nõudis 1998. aasta eest 2,4 miljonit krooni maksmata tulumaksu ja viivist. Neivelt vaidlustas ettekirjutuse. 17. mail leidis riigi maksuamet, et Harju maksuameti ettekirjutus on põhjendatud ja seaduslik ning jättis selle jõusse. Neivelt tasus nõutud summa maksuametile 24. mail.
Tulus tehing Hansapanga aktsiatega
Neivelti maksuvõlg tekkis tulusast tehingust, kus Neivelt müüs iseenda juhitud pangale tagasi sellesama panga kunagi odavalt soetatud aktsiad. Neivelt müüs 1998. aasta 10. septembril 50 000 Hansapanga aktsiat tund aega enne seda, kui pank teatas suunatud aktsiaemissioonist ja tegevusajaloo esimesest kahjumist. Tehing vormistati järgmisel päeval tulevikutehinguna väärtuspäevaga 30. oktoober.
Ehkki pärast börsiteateid kukkus Hanspanga aktsia hind börsil mõne nädalaga 100 krooni tasemelt 50 krooni peale, õnnestus Neiveltil oma aktsiatest lahti saada hinnaga 111 krooni tükk. Tehingust teenis Neivelt 5,5 miljonit krooni tulu. Maksukohustuse vältimiseks kandis Neivelt aktsiate müügist saadud raha oma firma OÜ Nõuanne kontole.
Neivelt: ma ei tegutsenud tahtlikult
Kuna Neivelt püüdis tulevikutehingu abil varjata aktsiamüüki ajal, mil see oli reglemendi kohaselt keelatud, asusid 2002. aasta mais ligi neli aastat tagasi tehtud tehingut uurima Tallinna börs ja finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon lõpetas 19. septembril 2002 Neivelti aktsiatehingute analüüsi. Inspektsioon leidis küll vastuolu seadusega, kuid ei tuvastanud Neivelti käitumises süüteo koosseisu. Neivelti päästis 1998. aastal kehtinud nõrk seadus, mis lubas börsiettevõtete juhtidel teha teatud tingimustel tehinguid keelatud ajal.
"Analüüsides tagantjärele 1998. aastal minu poolt tehtud väärtpaberitehinguid, möönan, et võisin formaalselt eksida sel ajal kehtinud väärtpaberituru regulatsiooni vastu, kuid ei teinud seda tahtlikult ega teadlikult,“ on Indrek Neivelt vahetult pärast finantsinspektsiooni otsust kommenteerinud Äripäevale. "Leian, et tegu on olulise õppetunniga nii mulle kui ka kõigile turuosalistele."
Trahviti Hansapanka
Neivelti saaga lõppes 8. oktoobril 2002, kui Tallinna börsi noteerimiskomisjon määras Hansapangale 100 000 krooni trahvi suutmatuse eest takistada 1998. aastal keelatud ajal tehtud insaidertehinguid. Börs ei viidanud oma lakoonilises otsuses otseselt insaidertehinguga vahele jäänud Hansapanga juhile Indrek Neiveltile, sest börsil oli lepinguline suhe Hansapangaga. Noteerimiskomisjoni otsuse kohaselt puudusid Hansapangas sisemised protseduurireeglid selliste rikkumiste ennetamiseks.
Indrek Neivelti maksuskandaal leidis laialdast kajastamist tollases ajakirjanduses. Kui enamik arvamusliidreid leidis, et Neivelt ei peaks tagasi astuma, siis ühena vähestest oli vastupidisel arvamusel investeerimispankur Joakim Helenius, kelle veendumuse kohaselt oli tegu puhtakujulise tehinguga siseinfo põhjal.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele