Kriis sundis paljusid riike muutma maksupoliitikat

Järgneb Anu Lille kommentaar:

2009. aastal seisid kõik ELi riigi (v.a Poola) silmitsi majanduslangusega. Kõige rohkem kannatas Balti riikide majandus, mis kahanes Lätis 18%, Leedus 14,7% ja Eestis 13,9%. Teistes ELi riikides oli langus väiksem kui 10%. Halvast olukorrast väljumiseks võeti riikides kasutusele mitmeid meetmeid, sealhulgas muudatused maksupoliitikas.

2010. aastal moodustas tulu maksudest ja sotsiaalmaksetest ligi 91% Euroopa Liidu valitsemissektori tuludest. Kogumaksutulu sisaldab kõiki valitsemissektorile laekunud makse, sealhulgas ka ELi institutsioonidele eraldatavat osa. Maksutulu jaguneb kolmeks: kaudsed maksud, otsesed maksud ja sotsiaalmaksed. Euroopa Liidus tervikuna moodustavad otsesed maksud 32%, kaudsed maksud 33% ja sotsiaalmaksed 35% kogumaksutulust.

Kaudsed maksud on tootmis- ja impordimaksud, ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Otsesed maksud on tulu-, omandi- ja kapitalimaksud, millest enim tulu annavad üksikisiku ja ettevõtte tulumaks. Sotsiaalmaksete alla kuuluvad sotsiaalmaks pensioni-, ravi- ja töötuskindlustuseks, millest suurim tulu laekub riikliku pensionikindlustuse maksetest.

Otseste, kaudsete ja sotsiaalmaksete osatähtsust maksude kogutulus mõjutavad muudatused maksupoliitikas. Jälgides trende kaudsete või otseste maksude osatähtsuse suurenemisel või vähenemisel, saab järeldada millele on riigi maksumeetmete fookus suunatud. Kas tähtsustatakse rohkem tulude või tarbimise maksustamist.

Eestist tõusid kaudsete maksude määrad ning kadusid mitmed tulumaksusoodustused üksikisikutele. 2008. aastal kui algas majanduskriis, oli Eestis kaudsete maksude osa kogumaksutuludest 38%, otsestel maksudel 25% ja sotsiaalmaksetel 37%. Eestis viidi sisse mitmeid muudatusi maksumäärades ning soodustustes, mille tulemusena oli 2011. aastal kaudsete, otseste ja sotsiaalmaksude osatähtsus maksutuludest vastavalt 43%, 20% ja 37%. Maksustamine on jõudsalt nihkunud tulu ja omandi maksustamiselt tarbimise maksustamise suunas, kuid sotsiaalmaksete osa maksutulus on jäänud samaks.

Läti soodustas väikeettevõtete investeeringuid. Lätis oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 38%, otseste maksude 33% ja sotsiaalmaksete 29% kogumaksutulust. Lätis hakati muudatusi rakendama mõnevõrra hiljem kui Eestis. Kuigi 2011. aasta andmeid pole Läti ja teiste ELi riikide kohta veel avaldatud, on 2010. aasta andmete põhjal näha, et Eestiga võrreldes toimus veidi suurem langus otseste maksude maksutulus.

Langes ka sotsiaalmaksete osatähtsus, mis Eestis oli jäänud samaks. 2010. aastal oli Lätis kaudsete maksude osatähtsus 42%, otseste maksude 27% ja sotsiaalmaksete 31% kogumaksutulust. Üks olulisi maksumuudatusi oli väikeettevõtete investeerimist soodustav tulumaksu seaduse vastuvõtmine.

Leedus antakse sotsiaalmaksuvabastust esmakordselt tööle asunutele. Leedus oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 39%, otseste maksude 31% ja sotsiaalmaksete 30% kogumaksutulust, 2010. aastal vastavalt 44%, 17% ja 39%. Leedu muudatused maksuliikides olid Euroopa Liidu suurimad – otseste maksude osatähtsus maksude kogutulust langes 14 protsendipunti võrra, kaudsete maksude osatähtsus kasvas selle tõttu viie ja sotsiaalmaksete osatähtsus koguni üheksa protsendipunkti võrra.

Huvitava maksumeetmena võeti kasutusele sotsiaalmaksusoodustus, mis näeb ette esmakordselt töölepingu alusel tööle asunutele vabastuse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast üheks aastaks. Soodustust saab tingimusel, et töötaja brutopalk ei ületa kolmekordset riiklikku miinimumpalka. Seega tööandja ei pea töötaja palgalt maksma tavapärast 23,3% ning töötaja oma palgalt 3% pensionikindlustusmaksu kogu esimese töötatud aasta jooksul.

Kui vaadata teisi ELi riike, siis ainult Maltal ja Luksemburgis on tulu- ja omandimaksude osatähtsus suurenenud ning tarbimismaksude osatähtsus vähenenud. Sealgi on tegemist vaid 1-2protsendipunktilise muutusega. Küprosel on vähenenud nii otseste kui ka kaudsete maksude osatähtsus, kuid tõusnud hoopis sotsiaalmaksete osatähtsus kogumaksutulus. Kriisiaastate valdav trend Euroopa Liidus oli siiski see, et maksustati järjest rohkem tarbimist mitte tulu teenimist või omandit.