• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 05.04.12, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hoiustel seisev raha tasub pankadest välja võtta

Ajal, kui Eesti pankade hoiuste maht püstitab üha uusi rekordeid, on deposiitide intressid langenud suuremates pankades sisuliselt null protsendi piirile.
Seisvat raha sööb samal ajal inflatsioon, mis hinnanguliselt tuleb sel aastal 3–4 protsenti. Äripäeva arvates tasub investoritel, kes soovivad oma vara väärtust kasvatada või vähemalt hoida, võtta seisev raha pankade hoiustelt välja ning investeerida globaalselt tugevat turupositsiooni omavate ja dividendi maksvate ettevõtete aktsiatesse.
Antud juhul ei pea me silmas spekulante, vaid just nimelt pikaajalisi väikeinvestoreid, kes hoiavad praegu sisuliselt tulutult raha pangakontol. Lihtsustatult vahetate nii käitudes hoiuselt saadava intressi aktsiatelt saadavate dividendide vastu. Kuna hoiuste intressid on pea olematud, on tugevad dividendiaktsiad sisuliselt ainus mõistlik alternatiiv.
Kuhu investeerida? Investoril ei maksa olla laisk ja vaadata vaid Eesti või Balti turule. Siin on eelnimetatud kriteeriumitele vastavaid aktsiaid vaid käputäis. Tuleks mugavustsoonist väljuda ja vaadata laiemalt. Näiteks maailma mõistes suuri firmasid (turuväärtus vähemalt 50 miljardit dollarit), kel on tuntud kaubamärk ning kes annavad vähemalt 3% dividenditootlust, mis on sarnane Eesti turu kõige riskantsemate pankade hoiuste intressidega. Nendele kriteeriumidele vastavad mitmed ravimifirmad nagu GlaxoSmithKIline ja Pfizer, kütusefirmad Royal Dutch, Shell ja Statoil, paljud telekomifirmad näiteks France Telecom ja Telefonica, aga ka tarbekaupade tootja Unilever, IT-sektorist Intel, esmatarbekaupu tootvad Johnson & Johnson ja Procter & Gamble, mõlemad karastusjookide tootjad PepsiCo ja Coca Cola ning konglomeraat General Electric.
Aktsiatesse investeerimise üheks vastuargumendiks võib olla, et turgudel valitseb volatiilsus. Kuid see ei pea hirmutama pikaajalisi dividendiinvestoreid, kes panustavad spekuleerimise asemel püsitulule. Teisalt annab just volatiilsuse eeltingimus likviidsus võimaluse vajadusel oma varasid lihtsalt ja kiiresti ümber paigutada – kas või tagasi hoiusele.
Aktsiad ei ole õnnemäng. Teine vastuargument investeerimisel võib kõlada, et endiselt lõõmav Euroopa võlakriis, seda ümbritsev ebaselgus ja oht majandusele ei tekita aktsiate vastu usaldust. Siin tuleb aga arvestada, et tulevane kriis lahendatakse suure tõenäosusega inflatsiooniga. Sellisel juhul on just aktsiad kõige kindlam investeering: kaupade hinnad ja ettevõtete käibed kasvavad, firmad teenivad rohkem kasumit ning kasvab ka nende aktsia hind börsil. Seevastu  raha omamine ja hoiustamine inflatsioonilises keskkonnas on ebamõistlik, sest raha väärtus väheneb kiiresti.
Kindlasti leidub neid, kes soovitavad aktsiate asemel paigutada raha fondidesse, sest see hajutavat riske. Äripäev seda ei soovita, kuna esiteks on suured fondidega seotud kulud ja teiseks neis seisev raha kipub liikuma sünkroonis turuliikumisega. Investeerides ise juba viide erineva tugeva turupositsiooniga dividendiaktsiasse, on riskitase alandatud piisavalt madalale. Nii soovitas paari aasta eest Keith Siilats: “Ärge ostke pankade pakutud fonde, kus teenustasud üle 0,5% (põhimõtteliselt kõik Eesti fondid). Selle asemel visake münti ja valige 3–5 suuremat aktsiat.”
Arvestades, millise innuga võeti kinnisvara soetamiseks laenu, peaks riskijulgust eestlastel jaguma. Võrreldes olemasoleva (ja mitte laenatud) raha paigutamisega dividendiaktsiatesse, on väikeinvestorile õnnemäng pigem investeering laenuga soetatud kinnisvarasse, mis ei teeni tulu ega ole lihtsalt kaubeldav.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele