Hääl: maksu tõstmine pole mõistlik

"Kui vaatame põlevkivi ressurssimaksu, näeme, et riik on seaduse tasandil näinud iga aastase ressurssimaksu kasvu. Niimoodi ei peaks riigi majanduspoliitikat ellu viima: võtame vastu seaduse ning määrame mingisuguse kasvu," kommenteeris Hääl.

Ta lisas, et nende jaoks ei ole oluline see, kas nimetada seda põlevkivi ressurssimaksuks või muudeks keskkonnamaksudeks. "Oluline on see, et strateegia oleks riigil järjepidev ja pikaajaline. Kõik investeeringud, mis tehakse põlevkivitööstusese, on mahukad ja pika tasuvusajaga. Kaks eurot tonni kohta on tänase seisuga kolmekordne ressursitasu," lausus Hääl.  Ta lisas, et neid asju peaks vaatama tervikuna ning arvestama juba koormavaid makse. "Arvestades kõike makse, mida põlevkivitööstus maksab, võtta sealt mingi jupp ja seda kolmekordistada, see ei ole minu arvates mõistliku riigi tunnus."

Riigikogu Demokraatide ühenduse liige Lembit Kaljuvee tegi ettepaneku tõsta ressursimaksu põlevkivilt kaks eurot tonni pealt, mis teeks kokku 40 miljonit eurot. Õpetajate palgatõusuks läheb vaja 38 miljonit eurot. See raha lahendaks ühe suurima sotsiaalse ebaõigluse Eesti riigis. "Olen kindel, et põlevkivi hinda tuleb tõsta, sest kuhu siis ühel riigil veel oleks mõttekas investeerida kui mitte haridusse," märgib Kaljuvee oma ettepanekus.