- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 300,00%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 100−0,04%10 725,42
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 300,00%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 100−0,04%10 725,42
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asmann: Ukraina äri sai läbi
Eesti Raudtee uue juhi Ahti Asmanni jaoks oli Eestisse tagasitulek loomulik, sest Ukraina SEB äri müüdi maha. Eesti Raudteesse sattus ta personaliotsingufirma kaudu, kes tegi talle ettepaneku.
Senine Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann ütles mais, et kaalub nii Eesti Raudtee kui ka EVR Cargo juhiks kandideerimist. Simmermann ütles, et kui ta enam valituks ei osutu, näeb ta ainukese võimalusena oma karjääri jätkata väljaspool Eestit.
Järgneb intervjuu Eesti Raudtee uue juhi Ahti Asmanniga.
Kuidas möödus esimene tööpäev Eesti Raudtees? Praktiline tööpäev, olen kohtunud ja kohtun raudtee tähtsamate osakondade üksuste juhtidega. Nagu ikka on esimene tööpäev rohkem tutvumiseks.
Olete olnud pikka aega Eestist eemal. Miks otsustasite tagasi tulla? Otsus Eestisse tagasi tulla tuli lihtsalt. Vastutasin SEB äri eest Ukrainas, aga meie strateegia nägi ette panga müümise. Müüsime panga maha, tehing löödi lukku juunis ning sisuliselt saigi töö otsa. Eestisse tagasitulek oli plaanitud nii või naa.
Miks otsustasite valida Eesti Raudtee? Mulle tehti ettepanek osaleda Eesti Raudtee juhi konkursil. See tundus ajaliselt õige hetk, ja kahtlemata huvitav töö.
Kas töö SEBs ammendas end? Kuidas hindate seda aega Ukrainas? See oli väga huvitav periood. Ukraina pangandusturg on Eesti omast erinev. Ammendumisest ei saa rääkida, sest Skandinaavia standarditele vastavat universaalpangandust arendada sealses suhtelises nõrga kohtusüsteemiga keskkonnas on väga raske. Sellest tulenevalt sündiski otsus sellelt turult väljuda. Seega – töö ei ammendunud, aga projekt sai läbi.
Ka selle selle keerukuse tõttu jäid Teil Ukrainast ainult halvad muljed või on midagi head ka meelde jäänud? Ei kasutaks sõnu “halb” või “hea”, kasutaks sõna “teistmoodi”. Äri on võimalik ajada igas riigis, lihtsalt tuleb teada ja arvestada riskidega. Erinevus on selles, et pangandus on rohkem reguleeritud kui paljud teised ärid. Sealsete regulatsioonide rohkus ei ole takistus, vaid teeb asja keerukamaks. Mina nägin põhiprobleemina panganduses ikkagi kohtusüsteemi nõrkust. Kui sa ei oska arvata, milline kohtuotsus tuleb, siis sa ei oska hinnata riskitaset. Kui sa riskitaset ei oska hinnata, siis ei saa pangaäri ajada. Sul peab olema mingi arusaam, kas risk on suur või väike. Ukrainas on seda väga raske tekitada.
Eesti Raudtee tegutseb hoopis teises valdkonnas kui SEB. Millised väljakutsed Teid ees ootavad? Väljakutsed on eelkõige Eesti Raudteel. Praeguseks on läbi saanud Eesti Raudtee struktuuri jagunemine kaheks: infrastruktuuri- ja veoettevõtteks, mis muudab mõnevõrra Eesti Raudtee tegutsemist. Eesti Raudtee peab tegema olulised investeeringud ning raha peab teenima üksnes infrastruktuurist. Infrastruktuur võimaldab teenida raha palju rohkem, kui praegu teenitakse. Praegu on kaubaveod mõnevõrra vähenenud, mis finantsiliselt mõjutab ettevõtet. Peab eelkõige vaatama, kuidas kõige efektiivsemalt tulevikus koormata raudtee taristut. Selleks tuleb koostööd teha kõigi osapooltega: naaberriikide, vedajate ja teistega.
See on siis Teie visioon ja eesmärk, mida kavatsete ellu viia? Praegu on raudteel tehtud olulised investeeringud selleks, et struktuur töötaks ohutult, kiirelt ja mugavalt. Kõik hea, mis on tehtud, tuleb kindlasti säilitada. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata infrastruktuuri efektiivsemale kasutamisele. Kahtlemata on siin teisi teemasid ka, nagu Rail Balticu olemasoleva taristu säilitamine ning efektiivsem kasutamine.
Madiberk: Raudtee juhiks soovis saada 20 inimest
Hetkel kuum
Eesti Raudtee nõukogu esimees Taavi Madiberk märkis, et Eesti Raudtee juhatuse esimeheks kandideeris üle 20 inimese.Eesti Raudtee juhi valikul tõi Madiberk välja kolm peamist kriteeriumi. Esimene on varasem suurettevõtte juhtimise kogemus.“Asmanni juhitud SEB Eesti ja Ukraina üksuste näol on tegu suurettevõtetega, mille töötajate arv on samas suurusjärgus,” märkis ta.Teiseks märkis ta kliendikeskse ning kuluefektiivsusele orienteeritud mõtteviisi ning võimekuse seda ka rakendada. “Asmann juhtis Eesti ja Ukraina pangandusüksused edukalt läbi kriisi, vähendades kulubaasi ning tõstes ettevõtete efektiivsust,” sõnas Madiberk.Kolmas kriteerium oli idaturu tundmine ning võimekus arendada suhteid, mille eesmärk on raudteele täiendavate kaubavoogude tagamine. “Asmann tunneb ida ärikultuuri eripärasid ning ta töökeel Ukrainas oli vene keel,” lausus Madiberk.
Kes on kes
Ahti Asmann
Sündinud 27. oktoobril 1973 Võrus.1995. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna raha ja panganduse ning ärirahanduse ja investeeringute erialal.1994. aastast töötas SEB pangas.2007–2009 SEB Eesti juhatuse esimees.2010. aastast SEB Ukraina juht.
Taust
Eesti Raudtee on pikalt juhte otsinud
Jagunemisejärgse Eesti Raudtee nõukogu valis esmaspäeval uueks ettevõtte juhatuse esimeheks senise SEB Ukraina juhi Ahti Asmanni.Ka EVR Cargole uue juhi leidimise avalik konkurss ei andnud soovitud tulemust ja otsustati jätkata otsinguid personalifirma kaudu.juuli alguses jagas Eesti Raudtee ettevõtte lahku ja tegi kaks iseseisvat riigile kuuluvat tütarfirmat: kaubavedudega tegeleva EVR Cargo ja taristut haldava EVR Infra.Eesti Raudtee likvideeritakse, kuid tema kaubamärki hakkab kasutama EVR Infra. Majandusminister Juhan Parts määras EVR Infra nõukogu esimeheks Taavi Madiberki ja EVR Cargo nõukogu esimeheks Viljar Araka.
Hetkel kuum
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
Ülevaade nädala lugudest
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Ülevaade nädala lugudest
4
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Viimased uudised
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Tagasi Äripäeva esilehele