Tallinna Vesi saatis majandus- ja kommunikatsiooniministrile kirjaliku pöördumise palvega viia läbi põhjalik uurimine seoses Eestis kehtiva hinnametoodikaga, teatas ettevõte börsile.
10. septembril 2012.a. saatis AS Tallinna Vesi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile pöördumise, palvega teostada üksikasjalik ning avaliku kajastusega järelevalvemenetlus konkurentsiameti poolt kommunaalettevõtetele rakendatava hinnametoodika ning AS-i Tallinna Vesi tariifide kehtestamise eest vastutava konkurentsiameti juhi Märt Otsa tegevuse osas.
AS Tallinna Vesi ning ettevõtte aktsionärid on sunnitud Eesti kohtusüsteemis kaitsma rahvusvahelist erastamislepingut, mis sõlmiti valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel. Kohtuvaidluse põhjuseks on konkurentsiameti väide, et rahvusvaheline erastamisleping ei olnud kooskõlas kehtiva seadusandlusega erastamise ajal ega täna. Ettevõtte aktsionäridele 25. juunil 2012 saadetud vastuskirjas, toetas majandus- ja kommunikatsiooniminister konkurentsiameti seisukohta.
Tallinna Vee sõnul põhineb konkurentsiameti arvamus hinnangul, et „tavapraktikana“ kasutatav majandusregulatsioon teistes Eesti tegevussektorites põhineb teistsugusel metoodikal võrreldes AS-i Tallinna Vesi rahvusvahelises erastamislepingus kokkulepituga, mistõttu ei ole Tallinna Veel ning selle investoritel põhjust eeldada rahvusvahelise erastamislepingu tingimuste kehtimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue avaliku teabe ilmnemine viimastel nädalatel heidab märkimisväärset kahtlust konkurentsiameti “tavapraktikana” kohaldatavale regulatsioonile. Nimetatud informatsiooni valguses ootab AS Tallinna Vesi, et minister teostab täies mahus ning avaliku kajastusega järelevalvemenetluse nii regulatsiooni kui konkurentsiameti poolsete väidete osas, mis puudutavad AS-i Tallinna Vesi ja selle investoreid.
Tallinna Vesi soovib, et minister kontrolliks, kas konkurentsiamet on:
1. teadlikult kasutanud ebatäpseid ja vastuolulisi seisukohti ning ka tegutsenud vastuoluliselt, lubades kohalikel investoritel kasutada erinevaid regulatsiooni meetodeid, samas kui AS Tallinna Vesi puhul amet välistas rahvusvahelise erastamise tingimuste järgimise;
2. teadlikult täiesti ebatäpsete süüdistuste alusel sundinud ASi Tallinna Vesi ja selle aktsionäre kaitsma rahvusvahelist erastamislepingut kohtus;
3. teadlikult eksitanud nii Eesti kohtuid kui EL Komisjoni Eesti Vabariigis teostatava majandusregulatsiooni osas.