Indrek Kald • 19. september 2012 kell 12:25

Kaheksa kuuga laekus eelarvesse 66,6% aastaks plaanitust

Kaheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 4,14 miljardit eurot ehk 66,6 protsenti aastaks plaanitust, teatas rahandusministeerium.

Kulusid tehti samas 4,09 miljardit eurot ehk 60,5% kavandatust. Juulis jätkus valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine, mille tulemusena jõudis eelarve ülejääki.

Tänavuses eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit.

Tulusid laekus eelarvesse augusti lõpuks koos ettemaksudega 4,14 miljardit, sh maksutulusid 3,14 miljardit ja mittemaksulisi tulusid miljard eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 67,3% ning mittemaksulised tulud 65,1% aastaks kavandatust.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kaheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,3 miljardit eurot ehk 67,4% planeeritust, käibemaksu 988 miljonit eurot ehk 68,8% kavandatust ning toetusi 711,9 miljonit eurot ehk 61,7% eelarvest.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 152,1 miljonit eurot ehk 16,3% rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on kaheksa kuuga toetusi koos heitmekvootidega laekunud 171,2 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 324,8 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 90,2 miljonit ja käibemaksu 133,8 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti kaheksa kuuga 4,09 miljardi euro ulatuses ehk 60,5% plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 3,98 miljardit.

Augustis tehti väljamakseid 537,5 miljonit eurot, mis on 7,9% aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti kaheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,76 miljardit eurot, mida on 6,8% rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati augusti lõpuks 644,3 miljonit eurot ehk 14,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeerimine on eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste kasutamisele suvekuudel hoogustunud – nii investeeriti juulis 106,2 ja augustis 159,1 miljonit eurot.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 682,4 miljonit eurot ehk 61,5% aastaks plaanitust. Augustis kasutati sellest 85,4 miljonit eurot ehk 7,7% aastasest eelarvest. Selle aasta kaheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 6,2%. Peamiseks põhjuseks on siin SKPga seotud kaitsekulude tõus. Personalikulude väljamakseid tehti  kaheksa kuuga 387,1 miljonit ja majandamiskulusid 295,3 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kaheksa kuuga välja 47,1% aastaks plaanitust ehk 472,1 miljonit eurot. See on 60,6 miljonit rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Struktuurivahendid moodustasid sellest 342,6 miljonit eurot, mida on 62,6 miljonit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,64 miljardit eurot. Augustiga vähenes likviidsete varade maht 83,8 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 669,1 miljonit eurot enam.

Kasvu taga on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine kassareservi ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen summas 385 miljonit eurot. Samal ajal kahandas juulis reserve Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 150 miljoni võrra.

Juulis sai jätku juba mais alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Juuliga paranes positsioon 37,7 miljoni euro võrra, mille tulemusena saavutati kuu lõpuks eelarve ülejääk 8,6 miljonit eurot (0,1% prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 200 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.

Hetkel kuum