• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 27.09.12, 10:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll: Eesti elektriga varustamine tuleb üle vaadata

Kui seni on Eesti energeetikajulgeoleku taganud koduturul vajaliku elektrienergia Eestis tootmine, siis avatud turul sellise lähenemisega varustatust ja kindlust ei taga.
Elektritootmise valikuid käsitlevas ülevaates juhib Riigikontroll tähelepanu, et elektrimajanduse arendamiseks avatud elektrituru tingimustes peaks riik esmalt ära otsustama, kui palju elektrit Eestis riigi või tarbija toel edaspidi üldse toodetakse.
Riik on seni elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, et energiajulgeoleku tagamiseks ja tarbijatele soodsa elektrihinna pakkumiseks peab Eestis tarbitava elektri tootmiseks vajalik tootmisvõimsus olema Eestis. Sellest lähtuvalt on tehtud ka investeerimisotsused energiamajandusse.
Avatud elektriturul see põhimõte aga ei kehti, kuna riik ei saa kuidagi tagada, et siin toodetud elekter jõuaks ainult Eesti tarbijateni ja oleks turuhinnast odavam.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega.
Praegu on Eestil olemas elektriühendus nii Läti, Soome kui ka Venemaaga, kuid see ei ole küllaldane, pidades silmas ühtse elektrituru loomist ja varustuskindluse tagamist. Olukord muutub oluliselt paremaks juba 2014. aasta alguses, mil valmib elektrikaabel Estlink2 ja ülekandevõimsus Soomega kasvab 1000 MW-le.
Riigikontrolli hinnangul on üks võimalus tagada varustuskindlus elektriühenduste kaudu regiooni teiste riikidega ning rajada Eestisse vaid avariivõimsusi. Võimalik variant on ka investeerida Balti- ja Põhjamaade elektritootmisvõimsustesse. Samas võib Eesti riik teha otsuse, et meil peab siiski olema teatud ulatuses endal tootmisvõimsust, ja astuda samme selle loomiseks.
Seni on riik ja ka tarbija toetanud nii taastuvatest energiaallikatest kui ka põlevkivist elektri tootmist. Taastuvenergia toetusteks on makstud keskmiselt 34 miljonit eurot aastas. Põlevkivielektri tootmist on aastatel 2008–2012 toetatud aastas keskmiselt 148 miljoni euro ulatuses, andes selleks tasuta CO2-kvooti, toetades põlevkivi ja biomassi koospõletamist ning jäätmete keskkonnaohutumaks muutmist. Põlevkivielektri hinnas ei kajastu sealjuures kõik tootmisega kaasnevad kulud keskkonnale ja tervisele.
Riigikontroll leiab, et edasistes elektrimajanduse riiklikes arengukavades oleks mõistlik selgelt määrata, kas riigi ja tarbija toetus peaks soodustama elektritootmist taastuvatest või taastumatutest energiaallikatest. Kuigi Eesti on praktiliselt juba täitnud aastaks 2020 seatud eesmärgi, et kogu tarbitud energiast moodustab taastuvenergia 25%, pole riik otsustanud, kas ja kuidas arendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmist edasi.
Et saavutada taastuvatest allikatest elektritootmise olulist kasvu, on vajalikud suured investeeringud, milleks saaks alates 2013. aastast kasutada näiteks CO2-kvoodimüügi tulusid.
Pärast aastat 2023 tuleb üle poole siinsest põlevkivielektri tootmisest keskkonnanõuetele mittevastavuse ja amortiseerumise tõttu sulgeda.
Autor: 1321-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele