30. september 2012 kell 21:00

Ametiaeg algab streigiga

Täpselt samal päeval, kui algab tervishoiutöötajate streik, asub Eesti Haigekassas ametisse uus juht Tanel Ross. Mees, kes oli noorena pseudopunkar, kuulab kodus Klassikaraadiot, peab oluliseks koosolekuid ja usub, et riigiametnikud peavad olema suutelised avalikkusega rääkima.

Rahandusministeeriumi ajal jalutas Tanel Ross iga tööpäeva hommikul Maarjamäelt mööda mere äärt Kadriorgu, enne kui istus trammi ja tööle sõitis. Jalutamiseks kulus Rossil umbes 40 minutit ja seda aega­ kasutas ta mõtete korrastamiseks.

Oktoobris muutub tema elu märkimisväärselt.

“On kergendus, et nüüd jäävad ära tihedad ­Euroopa Liidu zombi-reisid,” ütleb Ross, kes otsustas haigekassa juhiks kandideerida, kuna nägi endas oskusi ja kogemusi, et organisatsiooni edasi viia ja niisama targutamise asemel ka midagi ära teha.

“Kokkuvõttes kurnavad need reisid ikka ära, sest keegi ei käi Brüsselis niisama istumas. Eriti just väikeriigi esindajatel pole seal kerge, sest suured on enamasti paremini ette valmistunud – neil on lihtsalt rohkem inimesi, kes asjadega töötavad,” räägib Ross.

Uus töövaldkond igapäevaelule lähem. Ross mõtiskleb, et teemad muutuvad nüüd vast natuke elulisemaks – üleeuroopaline rahanduspoliitika, mis keskmisele eestlasele ehk abstraktne ja arusaamatu tundub, vahetub teemade vastu, mis puudutavad iga Eestis elavat inimest ehk tervishoidu ja sellega seonduvat.

“Ma ei ütle, et diplomaatia või majandusprobleemidega tegelemine on suurem või raskem, haigekassa juhi vastutus on lihtsalt teistsugune,” lausub Ross.

“Ei saa öelda, et ­Euroopa Liidu asjad oleksid avalikkuse tähelepanu alt väljas, aga haigekassas on seda kindlasti rohkem. Ka sellega tuleb harjuda,” jätkab ta.

Puhkust Ross enne ühest ametist teise minekut ei võta. Reedel lahkub rahandusministeeriumist ja esmaspäeval alustab juba haigekassas.

Puhkas ta viimati sel suvel, kui õnnestus kolm nädalat vabaks võtta ja natuke mööda Eestit ringi sõita.

Hea muusika kosutab. Spetsiaalsel puhkusereisil polegi Ross enda mäletamist mööda kunagi käinud. Tõsi, eelmisel sügisel tegi ta kahepäevase sõidu Berliini, et käia ­ooperis ja kuulata filharmooniaorkestri kontserti.

“Ooper on nii kallis, et ega sinna tihti ei saa, aga hea laulja on väga liigutav. Iga muusika, mis on hästi tehtud, on hea,” ütleb Ross, kes kuulab kodus Klassikaraadiot – see ­aitavat kodu eraldada omaette maailmaks.

Ross tunnistab, et juba noorena ei olnud ta suurem asi rokk-kontsertidel käija, kuigi mingil ajal oli ta isegi pseudopunkar – päeval liikus ringi koos punkaritega, aga õhtul läks kenasti koju.

Oktoobrist alates loodab Ross senisest tihedamalt koju jõuda, sest käigud Brüsselisse lõpevad ja ta usub, et uues ametis tuleb vähem reisida.

“Ei saa muidugi öelda, et kodus oleks ülemäära entusiastlik vastuvõtt olnud ideele kandideerida haigekassa juhiks,” tunnistab mees.

Keeruliseks perioodiks valmis. Haigekassa juhi amet on väga vastutusrikas, töö nõuab sisseelamist ja õppimist ning Rossi sõnul ootab juba ees hulk probleeme, mis tuleb kiiresti lahendada.

Peale selle langeb uude ametisse astumine eelarve tegemise ajale ning on ette näha, et haigekassas tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas tulevikus eelarvesse rohkem raha leida – tervishoiuteenuste tarbimine suureneb, aga maksumaksjate arv väheneb. Kõik see võib tekitada stressi.

“Ja kes ikka tahaks endale koju sellist närvilist inimest? Mina küll ei tahaks,” naerab ta. “Aga muidugi oli perekonna toetus lõpuks ikkagi täielik,” lisab ta tõsinedes.

Ross on veendunud, et tema vaim on elumuutuseks ja uuele ametikohale astumiseks valmis.

Suhtlemisega algus tehtud. Esiteks, tunnistab ta, pidi ta juba kandideerides tutvuma paljude dokumentidega.

Teiseks on ta kohtunud osa tulevaste kolleegidega ja kolmandaks plaanib veel enne ametisse astumist rääkida teiste tervishoiusüsteemi osadega. Eelmisel nädalal sai Ross kokku ja vestles haigekassa senise juhi Hannes Daniloviga.

“Oma partnereid tuleb tunda, isiklik kontakt on äärmiselt oluline,” märgib Ross ning lisab, et ükski e-kiri ei asenda tema arvates suhtlust ja samamoodi ei saa ükski paber asendada vestlust.

“Koosolek on elementaarne ja tähtis osa tööst, aga loomulikult tuleb koosolekud ette valmistada,” rõhutab Ross, kes usub, et riigiametnikud peavad avalikkusega avatult suhtlema.

“Riigil on kohustus avalikkusega rääkida. Riigiametnikuna pead sa olema selleks suuteline,” leiab ta.

Seda öelnud, lubab Ross, et haigekassat ta lammutama ei hakka. “Oleksin äärmiselt vastutustundetu, kui ütleksin, et kohe tulevad suured reformid,” selgitab ta, juhtides samas tähelepanu sellele, et mida rikkam on ühiskond, seda kauem inimesed elavad ja seda enam kasvab vajadus tervishoiuteenuste järele.

Seetõttu on selge, et järgmise seitsme-kaheksa aasta perspektiivis tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas kulud ja tulud paremini omavahel tasakaalu viia.

“Seega on praegu õige aeg hakata reformide peale mõtlema. Kui tippjuht vahetub, tuleb esmalt tagada, et organisatsioon jääks toimima. Tulevikus aga saab vaadata, mida muuta,” ütleb Ross ja jätkab, et ühtki reformi ei tehta läbi kaalumata ja analüüsimata.

Pidas arstist vennaga nõu.  Ta möönab, et arstide skeptilisus tema suhtes on arusaadav. Seni on teda meditsiinisüsteemiga sidunud peamiselt vaid see, et tema vend Peeter on arst.

Ross tunnistab, et pidas vennaga enne kandideerimist nõu ning kandideerimisavaldus oleks jäänud viimata, kui vend oleks mõtte maha laitnud. Aga mingeid salaplaane ei tasu siit otsida, rõhutab Ross, nagu ei tasu teda näha ka rahandusminister Jürgen Ligi luurajana haigekassas.

“Ligi ei lähetanud mind haigekassasse ega soosinud minu valimist, see on päris selge,” kinnitab Ross veel kord.

“Mul on infot, kogemusi ja teadmisi, et haigekassa asjadega tegeleda.”

Haiglajuhid: aeg näitab uue juhi edu

“Ma ei oska arstide kohta öelda, kas nad Rossi toetavad, aga ega talle palju ­aega ei anta, et jalga puhata,” tunnistab Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask. “Haigekassas on pinged ja kõik tahavad rohkem raha, ka meie haiglajuhtidena.”Vask tunnistab, et esialgu toetasid arstid ja haiglad Hannes Danilovi jätkamist, hiljem sai aga olulisemaks, et haigekassa ei jääks eelarve tegemise ajal juhita.Vask peab Rossi tugevuseks seda, et tegemist on rahandusvaldkonna inimesega, kes tunneb hästi globaalseid protsesse. “Kui Danilov kümme aastat tagasi startis, oli ta sektoriga rohkem seotud ja küllap oli tal ka õppimiseks aega,” tunnistab Vask.“Eks nüüd näeb, kuidas Tanel Ross toime tuleb. Summa summarum on selge, et selle rahaga, mis praegu haigekassasse läheb, ei ole võimalik suuri imesid teha. Kui tahame head tervishoiuteenust laiendada, on igal juhul raha juurde vaja.”

Põdder: küllap ta ka meditsiini ära õpib. Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder tunnistab, et tema oleks Rossi asemel olnud alguses ettevaatlikum – ehk poleks olnud mõistlik esimese asjana välja tulla nn paksumaksuga, isegi kui tegemist oli naljaga.“Selles sektoris ei sobi selline huumor, sest meditsiinis on palju ülekaalulisi inimesi, kelle kulul ei või nalja teha,” ütleb Põdder ja lisab, et ta on hakkama saanud kõigi haigekassa juhtidega ning pole ühegagi neist kaklema läinud.“Ma arvan, et Ross saab hakkama. Kui mitte varem, siis kümne aasta pärast kindlasti.”“Ross on ikkagi rahandusministeeriumi asekantsler, ta peaks rahast midagi jagama ja küll ta selle meditsiini ka ära õpib,” ütleb Põdder veel. “Tegemist on andeka inimesega. Tuleb vaid anda aega õppida.”

 

Kes on kes

Tanel Ross

Sündinud 6. septembril 1965Lõpetanud Tallinna Reaalkooli kiituskirjaga ja Tallinna Tehnikaülikooli cum laude süsteemiinsenerina.Peale eesti keele valdab inglise, soome ja vene keelt, natuke ka saksa keelt.Viimased kolm aastat on töötanud rahandusministeeriumis asekantslerina, enne seda oli pikalt Eesti Pangas, kus juhtis avalike ja rahvusvaheliste suhete osakonda.Laulab Eesti Teaduste Akadeemia meeskooris.On EELK Tallinna Jaani kiriku koguduse juhatuse liige.2007. aastal sai Ross Valgetähe IV klassi teenetemärgi.Lugeda eelistab ajalooteemalisi raamatuid, eriti selliseid, mis keskenduvad ajaloolistele murdehetkedele. Nii peab ta õpetlikuks 20. sajandi ajalugu, kus tuleb selgesti välja, kui oluline on hästi töötav riigiaparaat.Abielus, tal on kaks täiskasvanud tütart, kes õpivad ülikoolis.

Hetkel kuum