• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madal intress jääb püsima

    Madalad intressimäärad jäävad lähiaastail ilmselt püsima, kuna keskpangad püüavad hoida intressid võimalikult madalal, pumbates teisalt majandusse likviidust juurde, teatas Swedbank.

    "Näiteks euribor jääb turgude prognoosi kohaselt alla 1% piiri veel mitmeks aastaks. See mõjutab oluliselt nii hoiuste kui laenude intresse," rääkis Balti Investeerimiskeskuse osakonnajuhataja Kristjan Tamla panga investeerimisseminaril.
    "Mõni aeg tagasi pidas enamik investoreid võimatuks, et Euroopa keskpank võiks sedavõrd agressiivselt majandusse sekkuda. Ka [USA] Föderaalreservi järjekordne võlakirjade kokkuostuprogramm oli liigutus, mida turud veel mõned kvartalid tagasi oodata ei osanud,“ lisas ta.
    Keskpankade bilansid Tamla sõnul järjest kasvavad. "Nad võtavad üha enam riski finantsurturgudelt sisse, teisalt süstivad aktsiaturgudele likviidsust. Lühiajaliselt on see turgudele meelepärane, ent probleemid võivad tekkida pikemas perspektiivis, kui keskpangad taas oma bilansimahte normaalsetele tasemetele viima hakkavad," märkis ta.
    "Lisaks madalatele intressidele mõjutab deposiitide tulusust see kiire hoiuste juurdevool pankadesse. See tähendab, et deposiidiintressid jäävad väga madalaks ja võivad veelgi alaneda. Investeerimistulu seisukohast pole hoiused lähiaastail teema, neid tuleks vaadata pigem turvalise raha paigutamise vahendina," selgitas Tamla.
    Küll aga viitavad muutused hoiuste mahtudes sellele, milliseid riike peavad investorid riskantsemateks, milliseid turvalisemateks – ning siinkohal on eelistanud hoiustajad Põhja-Euroopat, märkis ta.
    Teise olulise mõjurina, mida lähiajal arvesse võtta, nimetas Tamla maailma kaubandustsükli jahenemist. "Viimase kolme aasta jooksul on maailma majanduse kasvumootoriks arenevad turud, mis on väga suures sõltuvuses maailmakaubandusest. Äsja avaldas IMF oma viimase majandusprognoosi, kus kärpisid võrreldes kevadega kõige enam areneva Aasia kasvuväljavaateid," rääkis ta seminaril.
    Lähiajal võiks tähelepanu hakata Tamla hinnangul kanduma Euroopast USAsse, kus võlakoormuse ja eelarve puudujäägi näitajad on kehvemad kui Euroopas. "Arvestades, et Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi sekkumise tase on sarnasel tasemel ja tuleval aastal peaks USAs rakenduma eelarvet üsna drastiliselt piiravad tegurid, võib sealne olukord presidendivalimiste järel minna pinevamaks ja mure haldussuutlikkuse osas võib sinna edasi kanduda," märkis Tamla. Ma eelistaks investeerimisvõimalusi kaaludes täna pigem Euroopat, lisas ta.
    Tänane investeerimisseminar oli pühendatud privaatpanganduse teenuse osutamise 15. aastapäevale Swedbankis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.