Eesti Energia õliäri raiskab vastutustundetult riigi raha
Eesti elanike igapäevaeluks vajalike teenuste ja kaupade hindade kasv hoogustub elektrienergia maksumuse peaaegu et kahekordistumisega 2013 jaanuaris märkimisväärselt, kuid ASile Eesti Energia sellest ei piisa.
Kui sellel aastal sai riigile kuuluv energiaettevõte riigieelarvest toetust 150 miljonit eurot, siis 2013 nõutakse täiendavat 200 miljonit eurot, põhjendades seda ettevõtte ambitsioonika investeerimiskavaga. Sellesama kavaga, millele riigikontroll äsja äärmiselt kriitilise hinnangu andis majandusliku ratsionaalsuse ja Euroopa Liidu energiasektori arengu tuleviku perspektiivi arvestamata jätva rahakasutuse seisukohast.
Lubamatu laristamine. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul ei ole Eesti Energiale valitsuse initsiatiivil antava 200 miljoni euro puhul tegemist mitte kuluga, vaid finantsinvesteeringuga. Kas sellest tuleks järeldada, et riigieelarve on muutumas ressursse suunavate riskikapitalistide investeerimisfondiks?
Vaevalt hindab riik enne mahukaid kapitalisüste äriettevõtte õliambitsioonidesse Eesti riigi jõukust realistlikult. Viimased kolm aastat on valitsus riigi raha kulutanud oluliselt rohkem, kui teenis, ning kasutanud reserve. Ainuüksi eelmisel aastal vähenes riigi reservide väärtus 219 miljoni euro ulatuses. Ühinedes Euroopa Finantsstabiilsus Fondiga (EFSF), kaasnes Eestile ligi 400 miljoni euro suurune garantiikohustus. Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumise tagajärjena on Eesti rahaliseks kohustuseks 1,3 miljardit eurot. Tuleb nentida, et valitsus kasutab riigi reserve liigagi kergekäeliselt.
Sellises olukorras on enam kui kaheldav teha riigieelarvest finantsinvesteeringuid äärmiselt riskantsetesse õliäridesse, samal ajal vastandades end jõupositsioonil meditsiinitöötajate, õpetajate, politsei, päästjate ja paljude teiste riigi eksisteerimiseks ülivajalike inimeste vajadustega, kes korraldavad üldstreike. See ei ole mitte pelgalt häbiväärne olukord, vaid lubamatu ümberkäimine riigi rahaga.
Arvestades, et oleme elektrit tootev riik ning selleks kasutatava maavara omanik, peab riigi kohustus olema tagada elektrienergia varustuskindlus ning elanikele jõukohase maksumusega elekter. Seetõttu tuleb esmalt kehtestada õiglane maksukoormus ulatuslikule keskkonnareostusele, mida eksisteerivad ja tuludelt ülikasumlikud põlevkiviõlitööstused reaalselt tekitavad. Karmid saastetasud õhu ja vee ulatuslikule reostamisele ning õiglane ressursikasutusmaks põlevkivile.
Eesti Energia, Viru Keemia Grupp (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstus maksavad riigile kuuluva põlevkivi kasutuselt ressursimaksu mõned kümned miljonid eurod aastas, kuid teenivad sellelt sadades miljonites eurodes puhaskasumit. Hiljuti hindas Äripäev, et Eesti kümne rikkaima inimese sekka kuulub neli põlevkiviõliärimeest ligi 400 miljoni euro suuruse varanduse omanikuna. Eesti riigi maavara, põlevkivi kasumist on ainuüksi neli ärimeest endale kokku kogunud ligikaudu 6 miljardi kroonise varanduse.
Riigi eesmärk peab olema hinnata Eesti ühte olulisimat ja väärtuslikumat ressurssi vastavalt selle tegelikule väärtusele kogu riigi ja elanike hüvanguks, mitte ainult ärimeeste ülikasumiteks.
Kahtlane äri või turvalisus riigis? Enne eurole üleminekut pumbati Eesti Energiast miljardites kroonides dividende välja, et näidata, kui hästi valitsus riigieelarvet tasakaalus hoida oskab. Varasemat pattu püütakse Eesti Energia ees lunastada, lubades ettevõtte juhatusel õliäri globaalseid visioone realiseerida riigieelarve kapitalisüstide najal.
Toetades riigieelarvest õlitootmist senisel viisil, intensiivistame riigi keskkonna ulatuslikku reostamist. Selle asemel, et esmalt riiklikul tasandil rangelt nõuda põlevkivi kaevandamise ja õlitootmise keskkonda säästvaks muutmist, on prioriteediks muudetud tootmise laiendamine. Rääkimata riigieelarve rahaga õli riskiäri ambitsioonide toetamisest Jordaania ja USA Utah’ kõrbes. Utah’ projekti kogumaksumuseks, et see üleüldse käima saada, on 5 miljardit eurot. Loodame, et Eesti Energia ja valitsus seda riigieelarvest kombineerima ei hakka, kui muid “finantsinvestoreid” silmapiiril ei ole.
Niisiis, pangem järgmise aasta riigieelarvet koostades õigesse järjestusse Eesti riigi eksisteerimise ja selle elanike eluks vajalikud prioriteedid. Kas Eesti elanikele on olulisem õliäri laiendamise finantseerimine riigieelarvest või kvaliteetse meditsiiniteenuse, hariduse, turvalisuse tagamine kodumaal?