Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülemkogu tuleb tormiline

    Euroala panganduse koondamine ühtse järelevalve alla, millega Eesti jaoks olulised Rootsi ja Taani pangad otseselt liituma ei pea, on üks tähtsamaid teemasid täna Brüsselis algaval Euroopa Liidu valitsusjuhtide tippkohtumisel.

    Lisaks ootab Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsusjuhtidelt esimest tagasidet oma “euroremondi kavale”, mis visandab rahaliidu jaoks eraldi eelarvet ja ühiseid võlakirju.
    Prioriteet on aga ühtne pangandusjärelevalve. Selle taga on kinni nii euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamine pankade rekapitaliseerimiseks kui ka Euroopa Keskpanga uus võlakirjade tugiostuprogramm, mis on turgudel leevendanud euro lagunemise hirme.
    Paraku on riikide vahel alles palju erimeelsusi.
    Saksa ja Rootsi rõhuvad kvaliteedile. Kui Euroopa Komisjon ja liikmesriikidest näiteks Prantsusmaa tahaksid ühtse pangandusjärelevalve käivitumist juba uue aasta alguses, siis teisipäeval Berliinis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ei pea tarvilikuks kiirustada.
    “Kvaliteet on tähtsam kui kiirus,” ütles Merkel kohtumise järel.
    Sama väljendas Rootsi peaminister. Rootsi ei välista Euroopa Keskpanga ümber loodava pangandusliiduga liitumist, kuid seab selleks omad tingimused, mis Reinfeldt Berliinis ka üle kordas. Rootsi ei kavatse oma maksumaksjate raha kasutada teiste riikide halvasti juhitud pankade päästmiseks ja tahab otsustes kaasarääkimise õigust, kui allutab end vabatahtlikult ühisele järelevalvele. Samuti nõuab Rootsi õigust kehtestada oma pankadele karmimaid kapitalinõudeid.
    “Meil olid endil kah pankadega probleemid. Ja meie ei palunud kellegi abi,” ütles Reinfeldt Rootsi meedia vahendusel.
    Eesti peaminister Andrus Ansip ütles oktoobri algul Van Rompuyga kohtudes, et Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve loomist. Ent nagu on tunnistanud rahandusminister Jürgen Ligi, sõltume siin palju sellest, mida otsustab Rootsi.
    Viimaselt ELi rahandusministrite kohtumiselt jäi kõlama, et pangandusliidu käivitamine lükkub ilmselt edasi. Sest lahtine on nii funktsioonide jaotus kesk- ja kohaliku tasandi järelevalveasutuste vahel kui ka järelevalve ulatus – kas see peaks katma kõik euroala pangad või ainult süsteemselt olulised. Viimasel juhul ei kvalifitseeruks ühise järelevalve alla ükski Eestis tegutsev pank.
    ESMi kasutus tuleb selgeks vaielda. Selgeks on vaidlemata ka see, millistel alustel hakkaks ESM panku otse rekapitaliseerima. Seda on vaja, et ammu üle riigipiiride kasvanud pankade päästmine ei ajaks riike endid pankroti äärele, mis õõnestab omakorda selle riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis. Just see nõiaring on euroala võlakriisile seni pidevalt uut hoogu andnud.
    Ka Van Rompuy rahaliidu remondikava soovitab kasutada ESMi pankade rekapitaliseerimiseks, kuni ühtset pangandusprobleemide lahendamise süsteemi (mida rahastaksid pangad ise) alles luuakse. Sest viivitamine on kulukas – värskes globaalsete finantsturgude stabiilsuse hinnangus hoiatas IMF, et euroala finantsturul kriisiga taas alanud killustumine pärsib laenuraha liikumist, süvendades euroala majanduslangust.
    Pangandussektori riskide jagamist ei saa aga vaadata lahus euroala riikide tihedamast eelarve-, majandus- ja poliitilisest koostööst. Millises suunas mõtted liiguvad, annab aimu Van Rompuy “euroremondi kava” ehk vahearuanne, mille baasil loodetakse detsembri Ülemkogu ajaks kokku leppida konkreetsem euro tuleviku teekaart.
    Uute elementidena pakub nn nelja presidendi (Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurogrupi juhi) raport välja euroala eraldi eelarve ning idee kehtestada euroala liikmesriikide ja Euroopa Liidu instantside vahel lepingulised suhted, et veelgi üle kindlustada struktuurireformide elluviimine. Sest kriis on näidanud, et “rahvusriikide eelarvepoliitika kujutab endast elulise tähtsusega ühishuvi”, nendib dokument.
    Tippkohtumise eel käis Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble välja varemgi kõlanud idee, et komisjonis peaks olema volinik, kes võib vajadusel liikmesriigi eelarveplaanid vetostada.
    Ühise eelarve vajadust euroalale põhjendab Van Rompuy plaan olukordadega, kus mingid tegurid mõnd euroala liikmesriiki rohkem mõjutavad kui teisi. Näiteks teatud liiki töökohtade kolimine Aasiasse. Ühiseelarvest saaks aidata seda n-ö asümmeetrilist šokki ajutiselt leevendada ja riigile kohanemise aega anda.
    Eesti valmis kaaluma. Eesti on valmis euroala eraldi eelarve ideed kaaluma, kuid tingimusel, et see oleks ELi üldisest eelarvest selgelt lahus ega tuleks selle arvel.
    Plaanis sisalduva piiratud mahus euroala ühiste võlakirjade idee on AAA-reitinguga Soome ja Saksamaa juba maha laita jõudnud.
    Ülemkogul võivad arutusele tulla ka abipaketid. Kreeka taotleb reformideks lisaaega ja Hispaania küsib ilmselt ESMist varsti ennetavat abilaenu, mis teeb võimalikuks keskpanga tugiostud. Abipakettide suurima rahastaja Saksamaa hoiak on mõlema hädalise suhtes soosivamaks muutunud.
     
    Mis on mis
    Võimalikud vaidlusteemad
    Pangandusliit – millal käivitub ja mis ulatuses, kuidas saaksid liituda euroalavälised riigidESM – kuidas rekapitaliseerida panku otse, mis saab vanadest võlgadestEuro tulevik – vahearuanne, mis pakub lisaks pangandusliidule välja euroala eelarve, ühisvõlakirjad, lepingulised suhted ELi instantsidega
  • Hetkel kuum
Aku Sorainen: 1,6 miljardit on alles algus, kehtestame riigikaitsemaksu “Kahjuks kalduvad liiga paljud inimesed eelistama suuremat autot riigikaitsele”
Kehtestame riigikaitsemaksu ja toome osa rahast vastuostudega Eestile tagasi, kirjutab tippadvokaat Aku Sorainen.
Kehtestame riigikaitsemaksu ja toome osa rahast vastuostudega Eestile tagasi, kirjutab tippadvokaat Aku Sorainen.
Wall Street sulgus uusi rekordeid purustades rohelises
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Raadiohommik: idufirma kaasab raha, jalgpalli EM kütab kirgi ja väikeettevõtete laenud
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.
Ettevõtjad: majanduskasvu ideid on nüüd küllalt. Viime need ellu
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.