Ülemkogu tuleb tormiline

Saksa ja Rootsi rõhuvad kvaliteedile. Kui Euroopa Komisjon ja liikmesriikidest näiteks Prantsusmaa tahaksid ühtse pangandusjärelevalve käivitumist juba uue aasta alguses, siis teisipäeval Berliinis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ei pea tarvilikuks kiirustada.

“Kvaliteet on tähtsam kui kiirus,” ütles Merkel kohtumise järel.

Sama väljendas Rootsi peaminister. Rootsi ei välista Euroopa Keskpanga ümber loodava pangandusliiduga liitumist, kuid seab selleks omad tingimused, mis Reinfeldt Berliinis ka üle kordas. Rootsi ei kavatse oma maksumaksjate raha kasutada teiste riikide halvasti juhitud pankade päästmiseks ja tahab otsustes kaasarääkimise õigust, kui allutab end vabatahtlikult ühisele järelevalvele. Samuti nõuab Rootsi õigust kehtestada oma pankadele karmimaid kapitalinõudeid.

“Meil olid endil kah pankadega probleemid. Ja meie ei palunud kellegi abi,” ütles Reinfeldt Rootsi meedia vahendusel.

Eesti peaminister Andrus Ansip ütles oktoobri algul Van Rompuyga kohtudes, et Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve loomist. Ent nagu on tunnistanud rahandusminister Jürgen Ligi, sõltume siin palju sellest, mida otsustab Rootsi.

Viimaselt ELi rahandusministrite kohtumiselt jäi kõlama, et pangandusliidu käivitamine lükkub ilmselt edasi. Sest lahtine on nii funktsioonide jaotus kesk- ja kohaliku tasandi järelevalveasutuste vahel kui ka järelevalve ulatus – kas see peaks katma kõik euroala pangad või ainult süsteemselt olulised. Viimasel juhul ei kvalifitseeruks ühise järelevalve alla ükski Eestis tegutsev pank.

ESMi kasutus tuleb selgeks vaielda. Selgeks on vaidlemata ka see, millistel alustel hakkaks ESM panku otse rekapitaliseerima. Seda on vaja, et ammu üle riigipiiride kasvanud pankade päästmine ei ajaks riike endid pankroti äärele, mis õõnestab omakorda selle riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis. Just see nõiaring on euroala võlakriisile seni pidevalt uut hoogu andnud.

Ka Van Rompuy rahaliidu remondikava soovitab kasutada ESMi pankade rekapitaliseerimiseks, kuni ühtset pangandusprobleemide lahendamise süsteemi (mida rahastaksid pangad ise) alles luuakse. Sest viivitamine on kulukas – värskes globaalsete finantsturgude stabiilsuse hinnangus hoiatas IMF, et euroala finantsturul kriisiga taas alanud killustumine pärsib laenuraha liikumist, süvendades euroala majanduslangust.