Ülemkogu tuleb tormiline

Lisaks ootab Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsusjuhtidelt esimest tagasidet oma “euroremondi kavale”, mis visandab rahaliidu jaoks eraldi eelarvet ja ühiseid võlakirju.

Prioriteet on aga ühtne pangandusjärelevalve. Selle taga on kinni nii euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamine pankade rekapitaliseerimiseks kui ka Euroopa Keskpanga uus võlakirjade tugiostuprogramm, mis on turgudel leevendanud euro lagunemise hirme.

Paraku on riikide vahel alles palju erimeelsusi.

Saksa ja Rootsi rõhuvad kvaliteedile. Kui Euroopa Komisjon ja liikmesriikidest näiteks Prantsusmaa tahaksid ühtse pangandusjärelevalve käivitumist juba uue aasta alguses, siis teisipäeval Berliinis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ei pea tarvilikuks kiirustada.

“Kvaliteet on tähtsam kui kiirus,” ütles Merkel kohtumise järel.

Sama väljendas Rootsi peaminister. Rootsi ei välista Euroopa Keskpanga ümber loodava pangandusliiduga liitumist, kuid seab selleks omad tingimused, mis Reinfeldt Berliinis ka üle kordas. Rootsi ei kavatse oma maksumaksjate raha kasutada teiste riikide halvasti juhitud pankade päästmiseks ja tahab otsustes kaasarääkimise õigust, kui allutab end vabatahtlikult ühisele järelevalvele. Samuti nõuab Rootsi õigust kehtestada oma pankadele karmimaid kapitalinõudeid.

“Meil olid endil kah pankadega probleemid. Ja meie ei palunud kellegi abi,” ütles Reinfeldt Rootsi meedia vahendusel.

Eesti peaminister Andrus Ansip ütles oktoobri algul Van Rompuyga kohtudes, et Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve loomist. Ent nagu on tunnistanud rahandusminister Jürgen Ligi, sõltume siin palju sellest, mida otsustab Rootsi.

Viimaselt ELi rahandusministrite kohtumiselt jäi kõlama, et pangandusliidu käivitamine lükkub ilmselt edasi. Sest lahtine on nii funktsioonide jaotus kesk- ja kohaliku tasandi järelevalveasutuste vahel kui ka järelevalve ulatus – kas see peaks katma kõik euroala pangad või ainult süsteemselt olulised. Viimasel juhul ei kvalifitseeruks ühise järelevalve alla ükski Eestis tegutsev pank.

ESMi kasutus tuleb selgeks vaielda. Selgeks on vaidlemata ka see, millistel alustel hakkaks ESM panku otse rekapitaliseerima. Seda on vaja, et ammu üle riigipiiride kasvanud pankade päästmine ei ajaks riike endid pankroti äärele, mis õõnestab omakorda selle riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis. Just see nõiaring on euroala võlakriisile seni pidevalt uut hoogu andnud.

Ka Van Rompuy rahaliidu remondikava soovitab kasutada ESMi pankade rekapitaliseerimiseks, kuni ühtset pangandusprobleemide lahendamise süsteemi (mida rahastaksid pangad ise) alles luuakse. Sest viivitamine on kulukas – värskes globaalsete finantsturgude stabiilsuse hinnangus hoiatas IMF, et euroala finantsturul kriisiga taas alanud killustumine pärsib laenuraha liikumist, süvendades euroala majanduslangust.

Pangandussektori riskide jagamist ei saa aga vaadata lahus euroala riikide tihedamast eelarve-, majandus- ja poliitilisest koostööst. Millises suunas mõtted liiguvad, annab aimu Van Rompuy “euroremondi kava” ehk vahearuanne, mille baasil loodetakse detsembri Ülemkogu ajaks kokku leppida konkreetsem euro tuleviku teekaart.

Uute elementidena pakub nn nelja presidendi (Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurogrupi juhi) raport välja euroala eraldi eelarve ning idee kehtestada euroala liikmesriikide ja Euroopa Liidu instantside vahel lepingulised suhted, et veelgi üle kindlustada struktuurireformide elluviimine. Sest kriis on näidanud, et “rahvusriikide eelarvepoliitika kujutab endast elulise tähtsusega ühishuvi”, nendib dokument.

Tippkohtumise eel käis Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble välja varemgi kõlanud idee, et komisjonis peaks olema volinik, kes võib vajadusel liikmesriigi eelarveplaanid vetostada.

Ühise eelarve vajadust euroalale põhjendab Van Rompuy plaan olukordadega, kus mingid tegurid mõnd euroala liikmesriiki rohkem mõjutavad kui teisi. Näiteks teatud liiki töökohtade kolimine Aasiasse. Ühiseelarvest saaks aidata seda n-ö asümmeetrilist šokki ajutiselt leevendada ja riigile kohanemise aega anda.

Eesti valmis kaaluma. Eesti on valmis euroala eraldi eelarve ideed kaaluma, kuid tingimusel, et see oleks ELi üldisest eelarvest selgelt lahus ega tuleks selle arvel.

Plaanis sisalduva piiratud mahus euroala ühiste võlakirjade idee on AAA-reitinguga Soome ja Saksamaa juba maha laita jõudnud.

Ülemkogul võivad arutusele tulla ka abipaketid. Kreeka taotleb reformideks lisaaega ja Hispaania küsib ilmselt ESMist varsti ennetavat abilaenu, mis teeb võimalikuks keskpanga tugiostud. Abipakettide suurima rahastaja Saksamaa hoiak on mõlema hädalise suhtes soosivamaks muutunud.

 

Mis on mis

Võimalikud vaidlusteemad

Pangandusliit – millal käivitub ja mis ulatuses, kuidas saaksid liituda euroalavälised riigidESM – kuidas rekapitaliseerida panku otse, mis saab vanadest võlgadestEuro tulevik – vahearuanne, mis pakub lisaks pangandusliidule välja euroala eelarve, ühisvõlakirjad, lepingulised suhted ELi instantsidega