• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangandusliidu sünnivaevad

    Euroala valitsusjuhid seadsid küll sihiks, et pangandusliidu kokkulepe peaks detsembris laual olema, kuid üksmeelest ollakse alles kaugel.

    Üks jätkuv vaidlusteema on see, kuidas võimaldada pangandusliiduga liitumine riikidele nagu Rootsi, mis rahaliitu ei kuulu.
    Euroopa Komisjon on lauale pannud kompromissettepaneku, et pankade üle järelevalve teostamiseks loodakse Euroopa Keskpangas eraldi nõukogu, kuhu kuuluksid kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide esindajad. Kui Euroopa Keskpanga nõukogu pole vastu, jõustuksid otsused automaatselt. (Euroopa Keskpanga nõukogu, kuhu kuuluvad vaid euroala riigid, kinnitab lõplikult kõik keskpanga otsused).
    Rootsit see kompromiss paraku ei rahuldanud. Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul tähendab see olukorda, kus järelevalvenõukogu pooltel liikmetel on vetoõigus ja teistel ei ole.
    „See ei ole võrdne kohtlemine,“ vahendas Borgi Wall Street Journal.
    Rootsi nõuab muudatust ELi aluslepingutes ja Euroopa Keskpanga põhikirjas, et anda uuele järelevalvekomisjonile otsustamise voli. Alternatiiv on pangandusjärelevalve väljaviimine Euroopa Keskpangast, et kõiki pangandusliidus osalevaid riike koheldaks võrdselt.
    Eesti toetab samuti euroala väliste riikide jaoks sobiva lahenduse leidmist.
    „Minu sõnavõtus oli ka oluline punkt see, et saaks mitteeurotsooni riikidele asja huvitavamaks. See tähendab, et neil oleks huvi liituda,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi eile kohtumise järel. „Ega riigid ei taha ju ilma hääleõiguseta jääda. See on üks kindel töösuund. Otsitakse kompromissi, ehkki keskpanga alla minekust ilmselt enam eemaldumist ei ole.“
    Anders Borgi sõnul tuleb aluslepingute muudatuse teema lauale panna ja seda on valmis toetama ka Saksamaa ja Soome, kuid enamus liikmesriike siiski mitte. Kuna pangandusliidu loomine eeldab heakskiitu kõigilt 27 liikmesriigilt, võivad need vaidlused kokkuleppe sündi viivitada.
    Saksamaa juhib nende riikide gruppi, kelle sõnul on olulisem saada õigesti paika pangandusjärelevalve struktuur kui üliambitsioonikast ajakavast kinnipidamine.
    Samuti ei ole Saksamaa loobunud veendumusest, et ühtne pangandusjärelevalve peaks hõlmama vaid süsteemselt olulisi suurpanku.
    Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier ütles eile, et komisjon jätkab lahenduste otsimist, mis oleksid vastuvõetavad ka Rootsile.
    „Mingi kompromiss küpseb, kuid millal, ei oska öelda,“ ütles Ligi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.