• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vips: kaevust pole mõtet kala püüda

    Eestimaise Comarketite keti ja Solarise toidupoe omanik Jüri Vips räägib, et iga uus pood on protsess, nagu hea vein, mis ajaga paremaks läheb.

    Järgneb intervjuu Jüri Vipsiga
    Kellelt Comarket järgmisel aastal turgu võtma hakkab?
    Hea küsimus. Sama küsimus, et kellelt klient hakkab piima ära varastama järgmisel aastal. See on iseenesest umbküsimus, turgu ei pea kelleltki ära võtma. See teema on nii keeruline, et turu võtmine ja jätmine sõltub asukohast. Ja kauplusel on kolm kriteeriumit, mis on olulised, need on: asukoht, asukoht, asukoht. Comarket on reeglina elurajoonides paiknev kauplus. Kauplused on suhteliselt väikesed ja eks võetakse seal ka vahetevahel turuosa ära ja jagatakse. Aga üldiselt on Comarketi põhimõte see, et ta ei taha olla turuliider.
    Miks te siis turuliidrid ei taha olla?
    Turuliider käibe mõttes ja kahjumi mõttes, sest reeglina käibe liidrid on ka kahjumi liidrid. Me tahaks olla kasumiliidrid. Seda ma olen öelnud juba kümme aastat tagasi ja peeti veidrikuks, et mille jaoks veel kasumit vaja on kui hästi läheb. Aga üldiselt ma arvan, et väga paljud unustavad ära majanduspõhimõtted, et firmad on ikka orienteeritud kasumi tootmisele, mitte käibe genereerimisele. Seda õpetatakse juba esimestel kursustel.
    Milliseid muutusi te ette näete järgmiseks aastaks Comarketite puhul?
    Tõstame kvaliteeti ja arendame suuremaid kauplusi. Meil on tänaseks enam vähem kõik kauplused uueks ehitatud ja kui uued kauplused on turule toodud, siis me hakkame aktiivsemalt reklaami ka tegema, sest oleme võtnud üle päris palju vanu kauplusi ja osadest vanadest me ka loobume. Täna oleme kahest loobunud ja neljast loobume veel. Ei ole mõistlik majandada vanasid baarikauplusi. Ja selliseid väiksemaid, kus ei ole investeeringuid tehtud ja kus omanikud ei taha investeeringuid teha. Ehitame korralikke uusi ise, mis on suuremad ja kliendile kindlasti vastuvõetavamad, sest Eesti klient tahab ikkagi suurt valikut.
    Tegelikult tänases turuolukorras on ikkagi nii, et Eestis on 700 m2 ja 2500 m2 suurustes toidupoodides sama valik. Kaupu juurde ei tule ja suured kauplused lihtsalt panevad ühte kaupa mitu nägu välja. Sama toodet on pandud riiulile rohkem, et jätta muljet, et valik on suurem. Inimese jaoks on mulje oluline. Inimene ostab reeglina 35 kuni 45 toodet toidu- ja esmatarbe kaupa ja valib 12 000 vahelt. See on siis see ego tase, inimese ego on nii suur, et ta peab valima 12 000 vahelt oma 40 toodet.
    Kuhu on plaanis poode juurde luua?
    Ikka Tallinnasse, eelkõige Tallinnasse.
    Miks just eelkõige Tallinnasse?
    Me oleme nagu kalamehed, et kala tuleb püüda seal kus kala liigub. Kaevust ei ole mõtet kala püüda. Me ei ole optimistid, et me püüame ikkagi selles kohas tegutseda kus on võimalik ka käivet saavutada. Kasumlikku käivet.
    Ja Tallinn on kõige kasumlik?
    Jah, kus on normaalne ettevõtlus. Me võime ta metsa ka teha eetilistel kaalutlustel, aga me ei taha olla kõige suuremad. Kindlasti me võiksime teha ka Hiiumaale, mulle on tehtud ka väga palju ettepanekuid, et ka Hiiumaale teha, aga noh. See on nagu meelelahutus rohkem, see ei ole äri minu jaoks ega see väga mõistlik ei ole, majanduslikus mõttes.
    Kui on plaanis poode juurde teha, siis kas on plaanis ka töökohti juurde luua?
    Ilmselt peavad ka töötajad poes olema, ilma ei saa, kuigi väga tahaks, aga eks töötajate teema on Eestis üks kõige keerulisemaid teemasid, et töötajaid ei jätku. See on väga suur probleem Eestis.
     Pikemalt loe intervjuud tänasest Äripäevast.
    Autor: Marta Jaakson, Kristi Malmberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.