Täna öösel pärast kolmeteist tundi väldanud maratonkoosolekut leppisid eurotsooni rahandusministrid ja Rahvusvaheline Valuutafond kokku Kreeka rahastamisplaani, vahendab uudisteagentuur Bloomberg.
Hoidmaks 17riigist eurotsooni ühtsena, otsustati kärpida Kreekale antavate abilaenude intressimäära, peatada kümneks aastaks intresside tagasimaksed, anda riigile rohkem aega laenude tagasimaksmiseks ning kavandati Kreeka võlakirjade tagasiostuprogramm.
Lisaks lepiti kokku, et Kreeka saab detsembris kätte järjekordse 34,4 miljardi eurose laenu osamakse.
Seega Kreeka võlgade kustutamises seekord kokku ei lepitud, ehkki Rahvusvaheline Valuutafond üritas seda teadaolevalt läbi pressida. Võlgade kustutamisega pole kindlasti päri Saksamaa, kus toimuvad järgmisel aastal valimised.
„Kokkulepe oli väga keeruline. Kõik täna kokku lepitud algatused aitavad Kreeka võlakoorma viia tagasi jätkusuutlikule tasemele,“ märkis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
„Tervitan rahandusministrite vastuvõetud otsust. See vähendab kindlasti ebakindlust ja tugevdab usku Euroopasse ja Kreekasse,“ märkis Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
Vastu võetud abinõud peaks aitama viia Kreeka võlakoorma 2020. aastaks 124 protsendini SKPst ja 2022. aastaks alla 110% SKP-st.
Kreeka rahandusminister Yannis Stournanarase sõnul aitab otsus hoida Kreekat eurotsoonis.
Ehkki otsus oli turgudel oodatud, aitas see eurol tõusta USA dollari vastu viimase kolme nädala tugevaima tasemeni ja käia korra läbi ka 1,3000 dollari joonest.
Seotud lood
Kreeka kreeditorid jõudsid küll Kreeka rahastamise ja võlakoorma vähendamise osas kokkuleppele, kuid detailides on veel sedavõrd palju lahtisi otsi, et IMF oma osamaksega Kreeka abilaenust ei kiirusta.
Kreeka käivitab täna võlakirjade tagasiostud, mis on olulisim osa keerulisest Kreeka võlakoorma vähendamise kavast, milles euroala rahandusministrid läinud nädalal lõpuks kokkuleppele jõudsid.
Iirimaal ja Portugalil pole ilmselt loota sarnast leevendust abilaenude tingimustes nagu sai Kreeka, mida soovitakse rõhutada kui erijuhtumit.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutab ELi rahandusministrite kokkulepet sel reedel, ütles komisjoni esimees Taavi Rõivas.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele