Hoidmaks 17riigist eurotsooni ühtsena, otsustati kärpida Kreekale antavate abilaenude intressimäära, peatada kümneks aastaks intresside tagasimaksed, anda riigile rohkem aega laenude tagasimaksmiseks ning kavandati Kreeka võlakirjade tagasiostuprogramm.

Lisaks lepiti kokku, et Kreeka saab detsembris kätte järjekordse 34,4 miljardi eurose laenu osamakse.

Seega Kreeka võlgade kustutamises seekord kokku ei lepitud, ehkki Rahvusvaheline Valuutafond üritas seda teadaolevalt läbi pressida. Võlgade kustutamisega pole kindlasti päri Saksamaa, kus toimuvad järgmisel aastal valimised.

„Kokkulepe oli väga keeruline. Kõik täna kokku lepitud algatused aitavad Kreeka võlakoorma viia tagasi jätkusuutlikule tasemele,“ märkis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

„Tervitan rahandusministrite vastuvõetud otsust. See vähendab kindlasti ebakindlust ja tugevdab usku Euroopasse ja Kreekasse,“ märkis Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.

Vastu võetud abinõud peaks aitama viia Kreeka võlakoorma 2020. aastaks 124 protsendini SKPst ja 2022. aastaks alla 110% SKP-st.

Kreeka rahandusminister Yannis Stournanarase sõnul aitab otsus hoida Kreekat eurotsoonis.

Ehkki otsus oli turgudel oodatud, aitas see eurol tõusta USA dollari vastu viimase kolme nädala tugevaima tasemeni ja käia korra läbi ka 1,3000 dollari joonest.