Iirimaa ja Portugal ei saa kergendust nagu Kreeka

„Ma ei arva, et eurogrupp on valmis neid riike sarnaselt kohtlema,“ ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker esmaspäeval eurogrupi rahandusministrite koosolekule järgnenud pressikonverentsil.

Kreeka on väga unikaalne juhtum, ütles eile ka Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. „Iirimaa ja Portugali jaoks, mis on turule naasmas, oleks see (abilaenu tingimuste leevendamise taotlemine – toim.) väga negatiivne signaal ja ma tõesti soovitaksin neil seda mitte taotleda,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Samas ei pea Iirimaa ja Portugal muutma Kreeka abipakettides osalemise tingimusi, milles eurogrupi rahandusministrid läinud nädalal kokku leppisid. Näiteks kandma oma keskpankades Kreeka võlakirjadelt teenitud tulu Kreekale tagasi.

Kreeka abiprogramm on ka veidi erinev. Iirimaa ja Portugal on saanud abilaenud euroala ajutisest päästefondist EFSF, Kreeka esimese abipaketi moodustasid aga teistelt euroala riikidelt saadud kahepoolsed laenud. Kreekale abilaenude tingimustes tehtud järeleandmistel on ka kõrge hind – Kreekalt nõutakse täiendavaid reforme ning kreeditorid on kehtestanud väga range kontrolli selle üle, kuidas abilaenude vahendeid kasutatakse.

Iirimaa rahandusminister Michael Noonan ütles, et leebemaid tingimusi küsida on ilmselt liiga palju, kuid sellest hoolimata kavatseb ta uurida, kas Kreeka osas saavutatud kokkuleppes oleks midagi ka Iirimaa jaoks. EFSFi laenude intressimäärade alandamine ja tagasimaksetähtaja pikendamine 15 aasta võrra on Noonani sõnul „huvitavad ideed“.

Portugali rahandusminister Vitor Gaspar ütles, et Portugal püüab saada sarnaseid järeleandmisi vastavalt ELi liidrite 2011. a juulis antud lubadusele, et abiprogrammi riike koheldakse sarnaselt. Samas möönis ta, et võimalikud järeleandmised oleksid keerulised nii tehniliselt kui poliitiliselt.

Nii Iirimaa kui Portugal loodavad abipaketi alt välja saada ja turgudele naasta 2013. aastal. Nii võib olla jätkuvalt mõistlikum end Kreekast eristada.