• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravimite müük veebi

    Uuest aastast jõustub tõenäoliselt seaduse­muudatus, mis lubab Eestis retseptiravimeid  ka internetis müüa.  Asjaosalised muretsevad, et muudatus võib suurendada ravimipettuste arvu ning maa-apteeke välja suretada, kirjutas Meditsiiniuudised.

    2. jaanuariks peavad Euroopa Liidu liikmes­riigid võtma üle ravimite võltsimise vastase direktiivi, millega kehtestatakse muu hulgas ravimite kaugmüügi nõuded. Direktiiv näeb ette, et liikmes­riikides peab olema lubatud käsimüügiravimite ­e-kaubandus. Selle üle, kas panna kaugmüüki ka retseptiravimid, on riikidel voli ise otsustada.
    Eestis on otsustatud retseptiravimid e-kaubandusse lubada. Nii loodetakse need muuta paremini kättesaadavaks inimestele, kellest apteek jääb kaugele või kes vajavad ravimeid, mida lähedal asuvates apteekides ei ole. Retseptiravimite müügile on aga seatud oluline piirang: neid väljastatakse vaid retseptikeskuses salvestatud elektroonilise retsepti alusel.
    Paberretsept on e-müügiks ebaturvaline. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tegid eelnõu kooskõlastades ettepaneku, et retseptiravimite müüki võiks lubada ka paber­retsepti alusel, sh teiste ELi riikide kodanikele.
    Eelnõu koostajad ettepanekut ei arvestanud, sest nende väitel on paberretsepti võltsimist raskem tuvastada, eriti kui see on kirjutatud mõnes teises riigis. Samuti ei saa aktsepteerida teiste riikide digiretsepte, sest Euroopas puuduvad retsepti sisu ja turvalisuse osas ühtsed kokkulepped.
    Apteekide ühendus palus seatud piirangutele hinnangut vandeadvokaat Ants Nõmperilt. Tema leidis, et piirangud pole kooskõlas ELi aluslepinguga, kuna need on teiste riikide patsientide suhtes diskrimineerivad. Nõmper viitas Euroopa Kohtu 2005. aasta lahendile, milles leiti, et retseptiravimite import isiklikuks tarbeks kaugmüügikanalite kaudu on lubatud, kui ravim on sihtriigis saanud müügiloa. Ta lisas, et liikmesriigid on kohustatud ELi paberretsepte vastastikku tunnustama.
    Ravimimüüjatel mängus oma huvid. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel märkis, et ravimite eksport on hulgimüüjate ja apteegikettide huvi, kuna Eestis on hulgaliselt ravimeid, mis on odavamad kui naaberriikides. Seetõttu on piirang peale turvalisuse tagamise vajalik ka selleks, et retseptiravimid oleks kättesaadavad Eesti patsientidele. Rüütel selgitas, et kuna ravimeid toodetakse iga riigi jaoks eraldi, võib piirangu puudumine põhjustada olukordi, kus kaugmüügi tõttu  pole ELi retseptide alusel kirjutatud ravimid enam Eesti patsientidele piisavalt kättesaadavad, ka võib tulla hinnatõus.
    Eesti Apteekrite Liit (EAL) on retseptiravimite veebis müümise vastu, sest näeb selles ohtu siseturule ja elanikele. Muudatused võivad saatuslikuks saada nii mõnelegi maa-apteegile.
    Eelkõige on ohus poolsada väikest apteeki, mille peamine elatusallikas on vanade- või hooldekodude ravimitega varustamine. Peljatakse, et apteegiketid tõmbavad e-kaubanduse võimalusi kasutades need kliendid endale ja maa-apteegid kaovad.
    EALi esimees Kai Kimmel ei ole täpselt arvutanud, kui kalliks internetiapteegi loomine läheb, kuid tema sõnul see odav ei ole ja väikesed apteegid sellega ilmselt kaasa ei lähe.
    Kimmel on nördinud, et retseptiravimite veebi müüki lubamisele ei eelnenud põhjalikku mõjude analüüsi.
    “Keegi pole mulle veel selgeks teha osanud, kuidas suudetakse neid ära hoida, kui retseptiravimid hakkavad interneti vahendusel liikuma,” rääkis ta.
    Rüütel: võltsimine pole eriti tõenäoline. Dagmar Rüütel ei usu, et retseptiravimite kaugmüük Eestis väljastatud digiretseptide alusel võltsimisi või ravimite väärkasutust kaasa tooks. Ta selgitas, et retseptiravimite väljastamine on piiratud retseptide arvu ja retseptil märgitud kogusega.
    Ehkki praegu veel e-kaubandusega tegeleda ei saa, teevad selleks ettevalmistusi kaks Eesti suurimat apteegiketti Magnum ja Tamro Eesti.
    Magnumi juht Leon Jankelevitsh märkis, et see on mugavusteenus, mis lihtsalt peab olema.
     
    Tasub teada
    E-müügi loa annab ravimiamet
    Luba e-apteegiks saavad taotleda ainult­ tegevusloaga üldapteegid. ­ühesugused müügi- ja tarnetingimused (sh kättetoimetamistasu) peab kaugmüüki pakkuv apeek tagama kogu Eestis.Transpordipakendi õigsust kontrollitakse apteegis ja lisatakse saateleht apteegi kontaktandmetega, et tellija saaks vajadusel ühendust võtta või ravimid tagastada.kohale toimetama peab ravimid hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.Kättetoimetamistasu ei tohi sõltuda ravimi nimetusest, maksumusest ega saadetiste arvust tellija kohta.
     
    Kommentaar
    Ravimite e-müüki kahel käel ei poolda
    Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini õppetooli professor Kahel käel ma ravimite internetis müümise võimalusele kohe alla ei kirjuta. Esiteks põhjusel, et ravimite ostmisega peab alati kaasas käima võimalus saada nõu. Arstina tean, et kuigi räägin patsiendile ravimite võtmisest põhjalikult, võib osa infost tema jaoks kaduma minna ja osa ununeda. Ka võib arstil mõni nüanss selgitamata jääda. Seega täidavad apteekrid nõustajatena olulist rolli.Teiseks – ja seda on mitu rahvus­vahelist uuringut näidanud – võib interneti teel levida võltsravimeid. Alles siis, kui võltsingute oht on minimeeritud, võib teemat edasi arendada. Uuringud näitavad ka, et inter­neti teel kiputakse ostma ravimeid, mida ei soovita mingil põhjusel arsti käest küsida (nt elustiili korrigeerivad preparaadid, sh impotentsuse raviks, keha­kaalu langetamiseks jne). Nende kontrollimatu manustamine ja pahatihti ka võltsingute tarbimine on tervisele ohtlik.
    Lisavõimalus, mitte asendus
    Kristiina Sepp, Apteekrite ühenduse juhtInternetis müümine parandab ravimite kättesaadavust. Riik on süsteemi läbi mõelnud ja seepärast saavad internetiapteeki pidada ainult tava­apteekide omanikud. Neil on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Internetiapteegi teenuse juurde kuulub kohustus tagada patsientide nõustamine enne ostu. Seega on internetiapteek praeguste jaeapteekidega kvaliteedilt samaväärne. Boonus on see, et ravimite ostmine veebi kaudu on mugavam ja teenus kättesaadav ka neile, kel kodu lähedal apteeki pole.Teiste riikide statistika järgi on interneti kaudu ravimite müümine ja nõustamine pigem lisavõimalus ega asenda enamikule apteekriga silmast silma nõustamise vajadust. Saksamaal müüakse vaid 0,5 protsenti ravimitest internetis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.