• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KIRJASTAMINE. Kirev vaikelu

    E-raamatud, väiksed tiraažid, asjatundmatud üksiküritajad – nende sõnadega iseloomustavad kirjastajad oma viimaste aastate igapäevaelu.

    Tammerraamat OÜ juhatuse liikme Tiina Tammeri sõnul läheb neil töökalt. “Kui jõuaks vaid kõik need ideed ellu viia, mis meil mõttes juba olemas on,” kommenteeris ta kirjastuse käekäiku.
    Plaan on jätkata samas tegevusvaldkonnas kui seni – pühenduda Eesti autorite teostele. 2012. aastal Tammerraamatus ilmunud 45 raamatust on tõlkeid alla kümne. “Eestlased armastavad Eesti autoreid ning hindavad sisukaid ja ilusaid raamatuid,” lisas ta.
    “Minu-sarja üldise edu tõttu võib öelda, et reisiraamatute nišis läheb meil hästi,” sõnas Petrone Print OÜ juhatuse liige Tiina Tammeorg. “Aga siiski on kurb näha järjest kahanevaid läbimüüginumbreid, kui võrrelda varasemate aastatega. Sama käibe saavutamiseks tuleb üha rohkem teoseid välja anda.”
    Spetsialiseeruma ei kiputa. Varrak ASi juhatuse esimehe Priit Maide sõnul pole viimasel kolmel aastal Eesti kirjandusmaastikul ühtegi suurt muudatust toimunud, kõik kirjastused käituvad alalhoidlikult. “Üritatakse vältida teoseid, mida võib-olla pole võimalik müüa, tiraažid on väiksed ja hinnad kõrged,” lisas ta.
    “Väga kirev, juba viimased 16 aastat – nii kaua olen kirjastamisega tegelenud,” hindas Tammer Eesti kirjastusturgu.
    Ta tõi välja, et kõik kirjastused püüavad kõiki valdkondi haarata, ei spetsialiseeruta. “Pole ka imestada – turg on väike ja ellujäämiseks loodetakse igale võimalikule lugejagrupile meeldida,” lisas ta.
    Viimase viie aasta jooksul on lisandunud üsna palju üksiküritajad, kes sageli annavad välja vaid ühe raamatu.
    “Nii mõnigi arvab, et oskab ise kõige paremini raamatut kirjastada. Mina aga leian, et see töö nõuab oskusi ja kogemusi. Hambaid ju ei hakka inimene ise endal parandama,” arutles Tammer, kellel on kohati asjatundmatult tehtud väljaandeid vaadetes kahju nii ostjate kui ka kogemusteta väljaandjate rahast.
    Pealegi on ajal, kui ajalehed-ajakirjad annavad samuti välja raamatuid, teistel kirjastajatel raske silma paista, sest eelkõige räägitakse ikka oma ja sõprade raamatutest. “Kõrgetasemeline raamatukriitika meil puudub,” lausus Tammer.
    Tammeorg tõi välja, et praeguses info ja võimaluste ülekülluses on raamatul üha raskem teiste vaba aja sisustajatega konkureerida. “Ka raamatupoed on sellest aru saanud, üha enam pinda on mängude ja filmide all,” lisas ta.
    Maide sõnul on meeldiv näha, et inimesed eelis­tavad tõlgitud käsiraamatutele kodumaist tarbekirjandust.
    Tulevikult ootab Tiina Tammer stabiilsust. “Iga raamat on iseseisev projekt. Kui aastas ilmub mõni päris särav raamat ja teised on lihtsalt head, võib rahule jääda. Viletsaid raamatuid teha ei taha,” lausus ta.
    “Kuid iial ei või teada, mis juhtub. Raamatu edu pole täpselt võimalik ennustada. Asjaolu, et teos on tõlgitud maailmas näiteks 60 keelde, ei tähenda Eestis vahel midagi. See, mis paneb inimest raamatut ostma, on mõnikord müstika,” lisas Tammer.
    E-raamatute turg elavneb
    Järgmiselt aastalt ootab Petrone Printi juhatuse liige Tiina Tammeorg e-raamatute turu elavnemist. “Samas, selle tulemusena kaotab pigem paberraamatute müük, kui et lisandub päris uusi raamatulugejaid,” sõnas Tammeorg.“Statistika näitab küll nutiseadmete kasutamise kiiret kasvu, mis võimaldab e-raamatud laiade massideni viia, aga tundub, et raamatute lugemise harjumus ise on kadumas,” lisas ta.Petrone Print on kaalunud, kas minna kaasa multimeediamaastiku võimalustega või jääda konservatiivselt ikka raamatute juurde.“Esialgu on üks konkreetne plaan: järgmisel aastal anname populaarsed lasteraamatud ka audioraamatutena välja,” lausus Tammeorg.
     
    Kommentaar
    Ootan väikest kasvu
    Toomas Leito, Tänapäev ASi juhatuse liigeMullu toimus stabiliseerumine, sel aastal on oodata väikest kasvu. Perioodika ja raamatute kirjastamine on üsna erinevad ärivaldkonnad, kuid vähemalt viimastel aastatel on need allunud samale äriloogikale. Ehk lihtsustatult: kui edeneb ajakirjade-ajalehtede müük, siis läheb hästi ka raamatute kirjastajatel.Mullu oli käive üle kaheksa miljoni euro vaid neljal firmal: Postimehel, Äripäeval, Eesti Ajalehtedel ja Ajakirjade Kirjastusel. Kõigi nende põhitegevus on ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine. Raamatukirjastajate käibed on tunduvalt tagasihoidlikumad. Üle kahe miljoni ­euro andsid toodangut Bit (Avita), TEA Kirjastus, Varrak ja Koolibri.Kui vaadata kasumeid, siis juhib edetabelit Avita. Üle 300 000 euro teenisid eelmisel aastal kasumit veel Äripäev, Õhtuleht ja Postimees. Need numbrid pole küll suured, kuid kriisiaegsetega võrreldes üpris kopsakad.
    Hinnatõus teeb murelikuks. Nagu lugejatele, nii teeb ka raamatukirjastajatele meelehärmi hindade järsk kasv. Peamine põhjus peitub selles, et suurenenud on kaupluste juurdehindlused ja kirjastuste vahendusprotsent hulgimüüjatele. Kui Soomes on viimane keskmiselt 15%, siis meil juba 16–18%.Kerkinud hinnad on omakorda vähendanud tiraaže. Väiksed kirjastused ei suuda sellele survele vastu panna ja töötavad kahjumis. Sellest hoolimata on oodata esmatrükkide arvu kasvu 2–3% võrra.Küsitlus suurte kirjastuste hulgas näitas, et tänavu on nende käibed ja kasumid mõne protsendi võrra suurenenud. Kõige paremad tulemused on Äripäeval ja Õhtulehel. Pisikest kasvu prognoosivad Koolibri, Egmont Estonia, Avita ja Postimees. Samas torkab silma, et mitmel kirjastusel (näiteks Varrak, Ajakirjade Kirjastus, Ühinenud Ajalehed jt) jäävad müügitulemused eelmise aasta tasemele.Niisiis on oodata väikest kasvu – asi seegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.