Kuigi kooskõlastusringil oleva transpordi arengukava järgi on saartega ühendust pidavad laevad tulevikus riigi omandis, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Vjatšeslav Leedolt laevade ostmist arutanud.
Küsimusele, kas ministeerium peab võimalikuks laevade väljaostmist Saaremaa Laevakompaniilt (SLK), vastas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kalev Vapper: "Ost? Seda teemat pole seni arutatud."
Samas on laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo andnud
Meie Maa andmeil mõista, et laevade omamine pole talle esmatähtis ja ta on huvitatud ennekõike opereerimisteenuse osutamisest Väinamerel.
Saarlasest riigikogu liige Jaanus Tamkivi peab laevade müüki loogiliseks. "SLK võiks olla sellest huvitatud. Minu arvamuse aluseks on muuhulgas ka hiljuti nähtud intervjuu ettevõtte juhiga, kus ta selgelt ütles – kommenteerides ettevõtte majandusaasta kahjumit –, et liinide opereerimisega ollakse plussis, aga probleemiks on laevade omamine ehk siis ülemäära suured kapitalikulud. Sealt edasi saab olla üks loogiline samm – laevade omandi osaline või ka täielik müük," rääkis ta.
Tamkivi nentis, et parvlaevad võiksid kuuluda riigile või vähemalt võiks riik olla omanike ringis otsustava sõnaõigusega. Ta lisas, et tänaste Saare- ja Hiiumaa ning mandri vahelisi liine teenindavate laevade kohta pole põhjust kriitilisi sõnu kasutada. "Pigem vastupidi – nii heal tehnilisel tasemel väinaliiklust ei ole saarlaste silmad ajaloos kunagi varem näinud," sõnas ta.
"Transpordi arengukava 2014–20" eelnõus on kirjas, et laevad on tulevikus riigi omandis ja riik annab need liinidele opereerimiseks avaliku teenindamise lepinguga. Lisaks viib riik lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimise ja uute laevade soetamise.
Kokku on riigil plaanis ehitada seitse laeva, kinnitas Kalev Vapper: esimesed viis laeva käesoleva aastaga lõppeva perioodi jooksul ja kaks viimast jäävad järgmisse perioodi.
Väinamere Liinide kümneaastane leping lõppeb 2016. aastal. Mullu veeti parvlaevadel kaks miljonit reisijat, laevad tegid 20 000 reisi, parvlaevaühenduste kogukulu oli 26 miljonit eurot, sellest riigi toetus moodustas 15,4 miljonit. Sealjuures on dotatsioonisumma seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, 2006. aastal oli see 6,6 miljonit, mullu 15,4 miljonit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini