Swed: tööhõive kiire kasv vähendas tootlikkust

"Arvestades statistikaameti avaldatud viimase kahe kvartali järsult aeglustunud majanduskasvu, kiirenes tööhõive aastases võrdluses üllatavalt kiiresti, 3,3%," märkis ta.

Viimase kvartaliga lisandus tööturule 22 000 inimest. Eelmise aasta suvest alates on tööhõive kasv olnud pigem aeglustuv ning veel selle aasta esimeses kvartalis kasvas see vaid 1,4%.

"Tööhõive nii kiire kasv võrreldes SKP vaid 1,3%se kasvuga viitab esialgsetel andmetel tööjõu tootlikkuse vähenemisele," kinnitas Mertsina.

Eelmisel aastal moodustasid töötukassa töötuskindlustuse ning tööturuteenuste ja -toetuste kulud kokku ligikaudu 0,7% SKPst, mis on ELis ühtede tagasihoidlikumate hulgas.

Välismaal töötavate inimeste arv suurenes teises kvartalis 26 000 inimeseni, mis moodustab 4% Eesti tööhõivest. "Kasvu mõjutasid osaliselt nii sesoonsed tegurid, kuid ka tõenäoliselt alahinnatud esimese kvartali number. Vaatamata majandusraskuste jätkumisele Soomes – eriti selle tööstus- ja ehitussektoris – suurenes statistikaameti andmetel ka meie põhjanaabrite juures töötavate inimeste arv. Samas on vähenenud ehituses töötavate inimeste osakaal. Soomes on ametlikult töötamine muudetud oluliselt rangemaks," selgitas Mertsina.

Kuna tööhõive näitajate arvutamisel kasutab statistikaamet veel eelmise aasta alguse tööealise rahvastiku arvu ehk seda pole korrigeeritud rahva- ja eluruumide loenduse, sh rände andmetega, on tööhõive tema sõnul mõnevõrra ülehinnatud.

"Eesti tööpuuduse tase oli teisel kvartalil madalam nii meie põhja- ja lõunanaabrite, kui ELi keskmisest. Soomes, Rootsis ja ELis keskmiselt on tööpuudus viimastel kvartalitel kasvanud, samas kui Lätis ja Leedus langenud," lisas Mertsina.