Töötus jätkab langust

Eagruppide võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas ning vähem vanemaealistel. Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli II kvartalis 16,1%, mis on nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes oluliselt väiksem (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 23,1% ja 24,4%). Arvuliselt on töötuid noori jäänud aastaga kolmandiku võrra vähemaks. Kuna töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 6,5%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. Hõive kasvas nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (siis oli hõivemäär vastavalt 60,8% ja 60,9%). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 645 000. See kasvas nii töötute kui majanduslikult mitteaktiivsete (need, kes ei tööta ega otsi tööd) arvu vähenemise arvelt.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli II kvartalis 31%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 322 000 ning see kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu. Veidi kasvas tööotsingutes heitunute (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid hinnanguliselt 9000.

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.