• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus finantstehingute maks vähendaks SKPd ja palku

    Esimesed visandid finantstehingute maksust, mille vastu on huvi ilmutanud 11 Euroopa Liidu riiki – Eesti sealhulgas – on valmis.

    Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri lahkab maksu negatiivset mõju ja taunib oma üheksakümnendate aastate kogemuse baasil Brüsseli „vastutulekut populistlikule agitatsioonile“.
    Rootsi omaaegse maksuga võrreldes, mis nõudis tehingu mõlemalt osapoolelt maksuks 1% tehingu mahust, mille tagajärjel Rootsi rahaturg Londonisse kolis, on Brüsseli plaanitavad maksumäärad palju madalamad. Aktsiate- ja võlakirjatehingutelt 0,1% ning derivaatidega kauplemiselt 0,01%.
    Maksu maksavad ainult pangad ja teised finantsinstitutsioonid. Maksust on vabastatud aktsiate ja võlakirjade uusemissioonid, samuti rahaturu operatsioonid, mida teevad Euroopa Keskpank või mõne muu euroala riigi keskpank. Maksust on vabastatud tavalised laenud ja maksed.
    Sellest hoolimata on maksul märkimisväärsed tagajärjed Euroopa majandusele, näitab Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüs. Aktsiaturgude ja võlakirjaturgude käive väheneb sellest pea kümnendiku võrra. Derivaatidega kauplemine väheneb hinnangu järgi ligi 70% ning nn robotkauplemine enam kui 90%. Ettevõtjatele tähendab uus maks kapitali hinna tõusu, mille tagajärjel väheneksid investeeringud ca 4%. See omakorda vähendab ELi SKP-d 1,7%. Hõive väheneks 0,2% ja palgad 1,6%. (Need andmed on pärit 2011. a koostatud analüüsist kogu ELi kohta).
    Dagens Industri kirjutab, et maksust ei pääse ka Rootsi finantsasutused, ehkki Rootsi ise uue maksuga liituda ei kavatse. Komisjoni ettepaneku järgi maksustatakse ka väljaspool maksu kehtimise piirkonda tehtud tehing, kui mõne selle osapoole koduriik on maksu kehtestanud riik.
    Uus maks diskrimineeriks Rootsi ettevõtteid, mis tahavad end derivaatide abil valuutakõikumiste vastu kindlustada. Parim oleks valuutaderivaatide maksustamine uue maksuga juba eos välistada, kirjutab leht, kuid Rootsil otsustusõigust ei ole. Euroopa Liidu rahandusministrite selle aasta esimesel kohtumissel andsid 27 riigi mjnistrid 11 riigile voli maksuga edasi minna enne, kui mingeid ettepanekuid üldse laual oli. Ja otsuste tegemise juures on vaid need 11 riiki.
    Tänane Financial Times lahkab samuti komisjoni maksuettepanekut, mis ametlikult pannakse lauale lähinädalate jooksul.
    Lehe andmeil on maksu haare arvatust ulatuslikum, kuna see kätkeb ka meetmeid maksust kõrvalehiilimise vältimiseks. Komisjoni ettepaneku järgi tuleks maksu rakendamisel aluseks võtta ka see, kus vastav finantstoode turule toodi, isegi kui sellega kaubeldakse Aasias, USAs või Suurbritannias. Nii on vähem motivatsiooni tehingud maksualalt välja kolida.
    Hinnanguliselt laekuks maksust 30-35 miljardit eurot aastas.
    Komisjoni visandis on selgelt määratletud maksuvabastused negatiivsete mõjude vähendamiseks pensionifondidele ja majandusele tervikuna. Ilmselt tuleb veelgi järeleandmisi, et maksu vastu huvi ilmutanud riigid sellega ka tegelikult nõustuksid, kirjutab FT.
    Need 11 riiki on: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia, Kreeka, Sloveenia ja Eesti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.