- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantstehingute maks peletab investeeringuid
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu (FTM) direktiivi eelnõu, mis viimase muudatuse kohaselt kehtiks küll vaid maksust huvitatud riikides, ent mille mõju ulatub üle terve ilma.Äripäev leiab, et FTM muudab Euroopa investeerimiskliima ebasoodsaks ning peletab investoreid riikidest, mis maksuga kaasa lähevad. Eesti on teatavasti nende hulgas.
Maksu alla lähevad praeguse plaani kohaselt kõik väärtpaberid, mis tähendab, et investeerimine muutub kallimaks ning kapital hakkab ootuspäraselt eelistama riike, kus säärast maksu ei ole. See võib Eestist minema peletada ka need investorid, kellele senimaani oli raha siia paigutamise argumendiks kas või näiteks odav tööjõud – sellisel juhul jääb ju laekumata ka oodatud maksutulu.
Kuna Eesti kapitaliturg on niigi pisike ja eestlased kehvapoolsed investeerijad, pole mõju Eesti majandusele ilmselt küll kuigi suur, kuid asi on põhimõttes: kui FTM läheb läbi, on pinnas teistele riikideülestele maksudele loodud.Pikaajalist rahapaigutajat lööb maks vähem valusalt, kuid erilist kahju kannaks aktiivne investor, kes valib siis tehingute sooritamiseks pigem mõne teise riigi börsi. Maksu negatiivne mõju puudutab eri hinnangutel 0,5-1,7% SKP ulatuses ka reaalmajandust ning selle kaudu juba igaüht.
Maksu kehtestamise ametlikud põhjendused on finantssektori reguleerimise ja kauplemisrobotite ohjeldamise vajadus. Finantssektori reguleerimise vajadust põhjendatakse sellega, et finantssektor on jätnud ülemaailmse finantskriisi kahjud maksumaksjate kinni maksta. Seda võimalust paraku FTMi kehtestamine paraku tulevikus ära ei võta: finantsasutustel on endiselt võimalik oma suurenenud kulud klientide katta jätta.
Samuti loodetakse maksu kehtestamisega vältida turgude edasisist killustumist ning vähendada nende volatiilsust. Kuid see saab toimuda vaid likviidsuse vähenemise hinnaga. Ning kas maksuga tagantjärele „karistamine“ oma eesmärki täidab, on kaheldav. Populismiga piirneval „poliitilisel õiglusel“ ei ole turuloogika ja turu efektiivsusega palju pistmist. Mida rohkem lastakse kapitali hinnal kujuneda, seda parem.
Maksu positiivsest mõjust oleks võimalik rääkida alles siis, kui see kehtiks kogu maailmas, st kui reeglid oleksid igal pool ühesugused. Seetõttu on ameeriklaste juba vallandunud pahameel täiesti arusaadav: Ameerika investorid, kes on soetanud maksu alla minevat vara Euroopas, kannaksid reaalset kahju – ning teiste Euroopa-väliste riikide investorid samamoodi. Tõsiasi, et igale riigile jääb õigus omalt poolt kehtestada maksu lagi, ei muuda olukorda põhimõtteliselt, sest miinimumi paneb ikkagi paika Euroopa Komisjon.
Maksulaekumise eeldatav tulu on 30-35 miljardit eurot aastas ning tõsiasi, et Euroopa eelarvesse on raha vaja, on muidugi argument. Kuid raha ei peaks eelarvesse koguma reaalmajanduse kahjustamise hinnaga. Pole võimatu seegi, et maksu kogumise kulu ületab kokkuvõttes saadava tulu.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele