• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lausrünnak finantstehingute maksu vastu

    Äripäeva arvamusküljed ei suutnud vahepeal ära mahutada huvigruppide esindajate artikleid, kes kuulutavad ette katastroofi juhuks, kui Eestis peaks jõustuma finantstehingute maks. Sel murel on alust, sest kõikjal Euroopas on rahvas sellise maksu poolt, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse nõunik Heiki Linnamägi.

    Käesoleva aasta kevadel pooldas maksu Eurobaromeetri uuringu kohaselt tervelt 63% Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli toetajaid 46% ja vastaseid 37%. Inimeste poolehoid säärasele maksule on mõistetav, arvestades et Euroopa valitsused on kulutanud rohkem kui 4,5 triljonit eurot finantssektori toetamisele nii garantiide kui ka reaalse raha näol ning lähiaastatel see summa kindlasti suureneb.
    Nüüd, mil finantstehingute maksu küsimuses on läbirääkimislaua taha valmis istuma üksteist riiki, sh Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria, võib ka pankurite muret mõista, sest seni ei võetud maksu kuigi tõsiselt.On täiesti arusaadav, et Eesti on maksu suhtes endiselt ettevaatlik, kuid on valmis maksu arutama ja see on ka ainuke võimalus selle kujunemises kaasa rääkida. Maksu kriitikud toovad välja mitmed kitsaskohad, näiteks maksu kuhjumine, selle rakendumine pensionifondidele jne. Usun, et ka rahandusministeeriumi läbirääkijatele ei ole need küsimused tähelepanuta jäänud ja probleemid räägitakse enne maksu rakendumist selgeks.
    Ilmne on, et finantssektor peab panustama ühiskondlike hüvede finantseerimisse vastavalt oma võimetele. Euroopas hinnatakse finantssektorile käibemaksuvabastuse kaudu antava soodustuse suuruseks 18 miljardit eurot aastas. Võrdluseks: Eesti riigi eelarve 2012. aastal on 6,5 miljardit eurot. Pole ju panganduse puhul põhjendatud sotsiaalset laadi maksuvabastus nagu näiteks tervishoiuteenuse puhul. Olgugi, et finantstehingute maksu otseselt käibemaksu asendajana ei kirjeldata, aitaks see tasakaalustada seda turumoonutust, mida käibemaksuvabastuse rakendamine finantstehingutele on tekitanud. Aastate jooksul ei ole ju õnnestunud kokku leppida, millistel alustel võiks finantssektorile käibemaks rakenduda, kuigi see oleks kõige mõistlikum üleeuroopaline lahendus turumoonutuse lõpetamiseks.
    Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek maksu rakendamiseks on sõnastatud viisil, mis lubab enamiku maksust koguda finantsinstitutsioonide vahelistelt tehingutelt. Peaaegu kõik üksikisikute igapäevased pangandustoimingud jäävad maksust puutumata: näiteks laenud või pangaülekanded. Samuti jäävad maksustamata esmased aktsiate ja võlakirjade emissioonid.Võrdlused maksu rakendamisel Rootsi kogemusega ei pea aga paika. Komisjoni välja pakutud maksumäärad 0,1% aktsiatele ja 0,01% tuletisinstrumentidele jäävad kordades alla Rootsis omal ajal kehtestatule. Rootsis oli maksumäär 0,5%. Huvitav on ka see, et Ühendkuningriigis rakendatakse edukalt tuhandet naela ületavatele aktsiatehingutele 0,5%-list riigilõivu lisaks tehingutasudele ja tehingud ei page kusagile.
    Üks levinud väärarusaamu on, et maksust saadavat tulu on plaanis kulutada raskustes olevate pankade poputamiseks. Maksust laekuv tulu läheks siiski liikmesriikide eelarvesse ja osaliselt EL-i eelarvesse, kuid selle summa võrra väheneks vastava liimesriigi SKT-põhine makse EL-i eelarvesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.