Sirje Rank • 4. märts 2013 kell 12:24

Euroopa pensionifondid finantstehingute maksu vastu

Eestis ja veel kümnes euroala riigis kavandatava finantstehingute maksu vastased kardavad negatiivset mõju pensionifondidele isegi nendes riikides, mis ise seda maksu ei kehtesta.

Maks toob kaasa eurooplaste pensioniplaneerimise kulude kasvu.

„Isegi väikesed vahed pikaajaliste investeeringute tootluses mõjutavad lõplikku pensioni väga olulisel määral,“ ütles agentuurile Bloomberg Brüsselis asuva katusorganisatsiooni PensionsEurope tegevjuht Matti Leppala. „Sellised maksud nagu finantstehingute maks kahjustavad tootlust ja selle maksavad kinni tänased ja homsed pensionärid.“

Euroopa Komisjoni maksuvoliniku Algirdas Šemeta esitatud ettepaneku järgi maksustataks finantstehingute maksuga aktsia- ja võlakirjatehingud ning tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud maksu kehtestanud riikidega (residendi ja emiteerija printsiip – toim.). Pensionifondidele erandit ei tehta.

Algirdas Šemeta sõnul motiveerib maks pensionifonde investeerima pikema perspektiiviga.

Hollandi pensionifond APG ei ole volinikuga nõus. Pensionifondid kauplevad aktiivselt ja suurtes mahtudes, et katta riski ja täita investorite kaitse reeglid, ütles fondi pressiesindaja Harmen Geers.

„See teeb väga murelikuks, kui üks Euroopa Komisjoni volinik tahab sekkuda sellesse, kuidas pensionifondid investeerivad,“ ütles Geers. Ja isegi kui pensionifondid maksust vabastada, tunnevad nad selle mõju oma kauplemispartnerite kaudu. „Kulud kantakse ikka meile ja nii ka meie pensionifondides osalejatele üle.“

Komisjon avalikustas finantstehingute maksu visandi 14. veebruaril. Selle järgi maksustatakse aktsia- ja võlakirjatehingud 0,1% ja tehingud tuletisinstrumentidega 0,01%ga. Maksustamisel on aluseks nii tehingu osapoolte kui finantsinstrumendi emiteerimise asukoht, et teha võimalikult raskeks maksu tasumist kõrvale hiilimine. Igapäevapangandus -  maksed, laenud, samuti esmasemissioonid ja rahapoliitilised tehingud – maksu alla ei käi.

Hetkel kuum