• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantstehingumaks viib tehingud riigist minema

    Kuigi finantstehingute maksu kehtestamisest on räägitud mitu aastat, on mitmed maksu kehtestamise ja sellega mõjuga seotud aspektid ikka ebaselged, kirjutab Redi vandeadvokaat Maret Hallikma.

    Väljapakutud kujul ei toeta finantsteenuste maksu kaugeltki kõik liikmesriigid. Rootsi on sellise maksu kehtestamise negatiivseid mõjusid tundnud, tugevat vastuseisu on ilmutanud ka Ühendkuningriik ja Holland.
    Kui maks kehtestatakse vaid osas ELi riikides, tekib liidu sees finantssektori killustumine ning selle tagajärjeks on tõenäoliselt finantstehingute väljaliikumine nendesse riikidesse, kus maks ei kehti. Taas on kujukaks näiteks Rootsi, kus pärast maksu kehtestamist 1984 liikus pool aktsiatehingutest Londonisse ning võlakirjadega kauplemine vähenes 85%.
    Rootsi näide on Eesti kontekstis oluline ka seetõttu, et suur osa Eesti finantssektorist on Rootsiga vahetult seotud. Turgude ärakolimise probleem ei ole vaid ELi-sisene, sest maksu kehtestamisel ka kogu ELi piires toimuks tehingute liikumine  finantskeskustesse väljapool ELi.
    Muret tekitab ka finantsteenuste maksu võimalik kumuleerumine ehk topeltmaksustamine. Vastupidi käibemaksule ei võimalda väljapakutud süsteem juba tasutud maksu arvessevõtmist ning seega võib tekkida olukord, kus ühe tehingu puhul osapoolte ja teenuse osutajate maksustamine toob kaasa majanduslikus mõttes neljakordse või enama maksukoormuse. Lisaprobleemiks on ka see, et ehkki plaani kohaselt kehtestatakse maks eelkõige finantsinstitutsioonide vahelistele tehingutele, on tõenäoline, et sellise maksukulu kannavad kaudselt siiski hiljem pangateenuste tarbijad, näiteks suurenenud teenustasude arvel.
    Arvestada tuleks ka Eesti kapitali- ja investeerimisteenuste turu väiksusega. Aktsiaturg on väheaktiivne ja võlakirjaturg sisuliselt olematu. Börsi kauplemismahtudele tuginedes on võimaliku laekuva summana nimetatud pool miljonit kuni miljon eurot – see tähendab, et võimaliku lisalaekumise asemel eelarvesse jääb Eesti hoopis miinusesse, sest maksu haldamise ja kogumise kulud on suured, lisaks  on sunnitud täiendavaid investeeringuid tegema nii börs kui ka selle liikmed.
    Eesti on valinud süsteemi arendamises kaasarääkija rolli. “Me ei taha olla lõpuks ainult olla selles rollis, kus on valida, kas lohiseda järel või jääda maha, liituda selle paketiga, mida teised on meie asemel kokku leppinud,” on öelnud peaminister. Loodetavasti seisab siis riik maksumaksjate huvide eest parimal võimalikul viisil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.