Finantstehingumaks viib tehingud riigist minema

Muret tekitab ka finantsteenuste maksu võimalik kumuleerumine ehk topeltmaksustamine. Vastupidi käibemaksule ei võimalda väljapakutud süsteem juba tasutud maksu arvessevõtmist ning seega võib tekkida olukord, kus ühe tehingu puhul osapoolte ja teenuse osutajate maksustamine toob kaasa majanduslikus mõttes neljakordse või enama maksukoormuse. Lisaprobleemiks on ka see, et ehkki plaani kohaselt kehtestatakse maks eelkõige finantsinstitutsioonide vahelistele tehingutele, on tõenäoline, et sellise maksukulu kannavad kaudselt siiski hiljem pangateenuste tarbijad, näiteks suurenenud teenustasude arvel.

Arvestada tuleks ka Eesti kapitali- ja investeerimisteenuste turu väiksusega. Aktsiaturg on väheaktiivne ja võlakirjaturg sisuliselt olematu. Börsi kauplemismahtudele tuginedes on võimaliku laekuva summana nimetatud pool miljonit kuni miljon eurot – see tähendab, et võimaliku lisalaekumise asemel eelarvesse jääb Eesti hoopis miinusesse, sest maksu haldamise ja kogumise kulud on suured, lisaks  on sunnitud täiendavaid investeeringuid tegema nii börs kui ka selle liikmed.

Eesti on valinud süsteemi arendamises kaasarääkija rolli. “Me ei taha olla lõpuks ainult olla selles rollis, kus on valida, kas lohiseda järel või jääda maha, liituda selle paketiga, mida teised on meie asemel kokku leppinud,” on öelnud peaminister. Loodetavasti seisab siis riik maksumaksjate huvide eest parimal võimalikul viisil.