Anu Jõgi • 11. veebruar 2013 kell 8:09

Swedbank: kasvu vedas sisetarbimine

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tulenes oodatust suurem majanduskasv eelkõige sisetarbimisest, mida näitab jaekaubanduse ning info- ja sidesektori suurem panus.

Tema sõnul tuleb siiski arvestada, et tegemist on kiirhinnanguga ning märtsis avaldatav täpsustatud arvestus võib neid numbreid mõnevõrra korrigeerida.

Statistikaameti teatel kasvas majandus möödunud aasta neljandas kvartalis aasta võrdluses 3,7 protsendiline ja kvartali võrdluses 0,9%. 2012. aasta majanduskasvuks tuli 3,2%.

Mertsina sõnul tuli majanduse kasv olulisel määral sisenõudlusest, millele viitab jaekaubanduse ning info ja side tegevusalade suurem panus. „Jaekaubandus kasvas möödunud aasta teises pooles suhteliselt stabiilselt ning selle kasvu märgatavat aeglustumist lähikuudeks ette näha ei ole. Jaemüügiettevõtete kindlustunde indikaator on alates septembrist püsivalt tõusnud,“ märkis ta. Kuigi kallinenud elekter survestab tema sõnul teiste kaupade ja teenuste tarbimist, kompenseerib seda osaliselt töötuskindlustusmakse vähenemine, palgatulu kasv, pealinnas sisseseatud tasuta transport, kavandatav pensionitõus ning mitme toetuse suurenemine.

Samas jätkus ehituse lisandväärtuse kasvu aeglustumine.

Mertsina märkis, et kuna aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäära ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse, toetas SKP kasvu ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude kiirem laekumine.

Tööstuse mõningane kasv tulenes Mertsina sõnul vähestest tegevusaladest. „Tööstustoodangu kasvu vedas arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine, mille toodang läks valdavalt ekspordiks,“ märkis ta. „Kuna töötleva tööstuse toodangust suunatakse välisturule üle 70%, siis on SKP arvestustes kaupade ekspordi reaalkasvu kiirenemine 10%ni väga hea tulemus.“

Kuigi väliskaubanduse täna avaldatud ekspordikasv oli jooksevhindades märgatavalt tagasihoidlikum, võib Mertsina hinnangul vahe tulla rahvamajanduse arvepidamises kütuse ümbertöötlejate arvestustest mahaarvestamisest. „Töötleva tööstuse ettevõtete tootmist piiravaks probleemiks on jätkuvalt ebapiisav nõudlus ning uute tellimuste vähenemine. Kodumaisele turule suunatud tellimused on juba pikemat aega languses, kuid aeglustunud on ka tellimuste kasv välisturule,“ lisas ta.

Ka lähikuudeks ei näita ELi ja eurotsooni majandusolukord Mertsina sõnul paranemise märke ning selle piirkonna probleemid on üha enam halvendanud ka Põhjamaades meie peamiste kaubanduspartnerite - Soome ja Rootsi - majandustingimusi. „Eurotsooni ettevõtete investeeringud on jätkuvalt vähenenud, samas on aga nende maksustamiseelne kasum kasvanud,“ nentis ta. „Kodumajapidamiste palgatulu on väiksem kui aasta tagasi ning nende omakapital väheneb.“

„Kuna Eesti majanduskasv toetub rohkem sisenõudlusel, siis võib eeldada, et import kasvab läbi investeerimistoodete ja lõpptarbimiskaupade ekspordist kiiremini ning seetõttu jääb negatiivne kaubandusbilanss püsima. Samas püsib teenuste suhteliselt suur ülejääk. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aga aeglustuma peamiselt investeeringute kasvu aeglustumise tõttu. Kuna nõrga välisnõudluse tõttu ei ole eksport lähikuudel laiapõhjaline, võib SKP kasv selle aasta alguses siiski aeglustuda,“ lisas Mertsina.

Hetkel kuum