- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubamaja üllatas alla ootuste kasumiga
Tallinna Kaubamaja neljanda kvartali kasum tuli alla analüütikute ootuste, kuna Selveri laienemine võttis kasumlikkust maha.
Kvartalikasum vähenes aastaga 5,7 protsenti, 8,2 miljonile eurole. Swedbanki analüütikute ootus oli kõige lähemal tulemustele. Swedbanki analüütikud ootasid 8,28 miljoni eurost kasumit, SEB Enskilda 8,7 miljoni eurost ja LHV Pank 8,9 miljoni eurost kasumit. Üle 8,7 miljoni eurone kasum oleks tähendanud rekordkasumit.
“Ootame uute poodide avamistest ja konkurentsist mõningast survet marginaalidele,” ütles SEB Enskilda aktsiaanalüüsi juht Pavel Lupandin enne tulemuste avaldamist. “Käibenumbrid on juba mõnda aega teada – need vastasid meie ootustele.”
“Seitsmeprotsendise neljanda kvartali käibe kasvu on juba Tallinna Kaubamaja raporteerinud,” kirjutas kvartalitulemuste eelvaates Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma. “Me eeldame, et ettevõtte suurima segmendi supermarketid jätkavad kasvanud konkurentsi tõttu grupi brutorentaabluse alla toomist.”
Analüütikud kartsid konkurentsi ja laienemist. “Tallinna Kaubamaja näitas IV kvartalis jällegi head kasvu, kui müügitulu suurenes 6,6 protsenti. Peamine on siinkohal, et põhiline kasumi allikas, mis on supermarketite üksus Selveri näol, näitas 4,6protsendilist käibe kasvu, kui III kvartalis oli kasvu ainult 0,3 protsenti. Osa kasvust võib siiski kirjutada novembris ja detsembris värskelt avatud uute Selveri kaupluste arvele. Tallinna Kaubamaja kasumit ootame eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel,” kirjutas LHV Pank balti börsiettevõtete neljanda kvartali tulemuste eelvaates.
Tulemusele mõjus kehvasti Selverite puhaskasumi 21,4protsendine vähenemine, 3,5 miljonile eurole. Selver avas uusi poode, kus kulud tehti kohe, tulude lisandumine ehk poodide sissetöötamine võtab aga aega. Selverite käive kasvas aastaga 4,7 protsenti, 86,9 miljonile eurole. Uute kaupluste avamine IV kvartali lõpus ei jõudnud kogu Selveri keti müügitulemustele veel olulist mõju avaldada. Lätis, kus Selveri projektid on külmutatud, teenis ettevõte neljandas kvartalis 0,6 miljoni eurose kahjumi.
2013. aastal on kavas jätkata aktiivse laienemisega. Sõlmitud on nelja uue kaupluse üürilepingud, kaupluste avamine on kavandatud 2013. aastasse, teatas ettevõte börsile. Tõenäoliselt lisandub veel uusi kauplusi.
Selveekspress ei asenda kassapidajat. Selver laiendas ka iseteeninduslahenduse Selveekspressi levikut. Selveekspressi vahendusel tehti olenevalt kauplustest kas üle või alla 15 protsendi kogu ostudest.
“Selveekspress on alternatiiv tavapärasele ostlemisele,” ütles Selverite juht Andres Heinver. “Väga pikka perspektiivi ei tea, aga praegu traditsioonilisele ostlemisele ohtu pole ja kassapidajad tööta ei jää.”
Kaubamajade kasum kasvas aastaga viis protsenti, 2,4 miljonile eurole ning käive kasvas 2,9 protsenti, 26 miljonile eurole.
Autokaubanduse kasum vähenes 9,9 protsenti, 0,3 miljonile eurole ja käive kasvas 48,9 protsenti, 9,8 miljonile eurole. Jalatsikaubanduse kasum kasvas 3,5 protsenti, 0,2 miljonile eurole ja käive 2,6 protsenti, 4,1 miljonile eurole. Kinnisvara kasum kasvas 23 protsenti, 1,9 miljonile eurole.
Plaanide järgi on 2013. aastal kavas avada mitu kaubanduskinnisvara arendust, eriti Tallinna piirkonnas. Juhul, kui oluline osa arendustest peaks realiseeruma, on laienemistempo elanikkonna sissetulekute kasvust kiirem ja konkurentsisurve kaubanduses kasvab, kirjutas ettevõte kvartaliraportis. Analüütikute hinnangul on väiksemate toidukaupluste müügimahud languses, kuid suurpoodides on kasv endiselt küllaltki tugev, viidates suuremate kauplusekettide konkurentsiedule. Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri näidud 2012. aasta detsembris ja 2013. aasta jaanuaris paranesid.
Hetkel kuum
Arvestatava kasumi teenimine on erandlik. Tallinna Kaubamaja kontserni tegevuse 2012. aasta märksõnad olid ulatuslik uute kontseptsioonide turuletoomine ning müügikeskkondade renoveerimine – see oli kontserni kasumlikkuse kõige suurem mõjutaja. Sellest hoolimata õnnestus ka üha kasvava konkurentsi tingimustes teenida kasumit peaaegu sama palju kui aasta varem. Samuti on Tallinna Kaubamaja end selgemalt ja tugevamalt positsioneerinud kaubavaldkondades, kus oleme tugevad või lausa turuliidrid,” ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. “See lubab kindla tundega vastu liikuda selle aasta väljakutsetele.”
Puusepa sõnul avas kontsern eelmise aasta neljandas kvartalis kokku kuus uut kauplust, mis on Eestis märkimisväärne tulemus: “Liiatigi on arvestatava kasumi teenimine Eesti jaekaubanduses praegu üldse pigem erakordne nähtus.” Ettevõtte aastakasum ulatus peaaegu 21 miljoni euroni.
Kallinev energia. Lisaks uute kaubanduspindade rajamisega kaasnevatele kuludele tuli kaupmeestel mullu rinda pista ka kõrgenenud energiakuludega ning laienemisega käib paratamatult kaasas ka tööjõukulude kasv. “Kui eraldi valdkondadest rääkida, siis hindame väga positiivseks eelmisel aastal toimunud arengut kontserni jalatsikauplustes ning samuti läks edukalt automüük,” tõdes Puusepp. “Oleme ka kontserni turvaettevõtte tegevust laiendanud üha uutesse Selveritesse, mille kiiduväärt tulemus on kaupluste puudujäägi vähenemine.”
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele